Sascha Schiøtt PhD Kangia pillugu post doc’iliorpoq Saqqummersinneqarfia 21.11.2025

Greenland Science Confrence 2025. Photo: Christian Sølbeck / Pinngortitaleriffik
Eqaluit nerisaat ilaatigut qillalasuaqqat, mysiderit aammalu isituuaqqat.
Ove Villadsen Saschap sulinermini suleqatigaa, Tasiusami uumassusillit minnerit misissorlugillu eqaluit nerisaat misissoramikkit
Sascha Schiøtt'ip Kangia Ilulissat eqqaanniittoq ukiut arfineq-pingasut sinnerlugit ilisimatusarfigaa.
Saschap saqqummiussimmat arlallit tusarnaariarput
Ilisimatusartoq PhD Sascha Schiøtt Tininnilik pillugu oqalugiartoq
Tininnilik sumiinnersoq takutinniarlugu aappaluttumik ungaluligaavoq, tasersuaq assini marluusuni imaareersoq takuneqarsinnaavoq.

 

Ilisimatusartoq Sascha Schiøtt PhD Pinngortitaleriffimmeersoq ukiut arfineq-pingajussaa Ilulissat Kangerluat, Kangia pillugu suliaqarluni massakkut uumassuseqatigiit ataqangiinneranni planktonit suliaqarfigilerpai. Tamannalu pillugu Greenland Science Week’eqarnerani Katuami saqqummiussaqarpoq.

Sascha Schiøtt ukiuni arlalinngortuni Ilulissat eqqaanni Kangia suliaqarfigaa – pinerit tamaasa aalisartunik piniartunillu tamaanngaaneersunik suleqateqartarluni. Kangerlummi uumassuseqatigiit nerisareqatigiinnerat tamakkinngujoorpaa, massakkullu Tininnilik, taseq sermersuup eqqaaniittoq imaartartorlu post doc’itut suliaanut sammivileeqataalerpoq, suliani aallarteruttoraa Tininnilik imaarami. Sascha, Kangianik suliaqalinnginnermini aalisartut piniartullu apersoqqaarpai misissuinermini ilisimasaat aallaavigalugit misissuerusukkami. Ilisimatusarnermigullu ilisimasaasa ilisimatusarnerminik ilaartorneqarnissaat angorusukkamiuk.

-Immami eDNAnik misissuillunga suliaqarninni aallaavigisimavakka aalisartut piniartullu kangerluup sortaani uumasut suut piffissallu qanoq ilinerani najuuttarnerannik ilisimasaqarnerat misissuininni aallaavigisarlugit, taamaalillunga oqaasiisa ilumoornerat eDNA atorlugu allallumi atorlugit uppernarsarsinnaasarsimavara.  eDNA atorluguttaaq uppernarsarsinnaasarsimavara uumasut kangerlummiit sumut nuuttarnerinik aalisartut oqariartuuteqartarnerat. Taamaaliornikkut aalisartut ilisimasaat misissukkannik ilaartorlugit ilisimasaat ilaartorsinnaasimavara, Sascha Schiøtt nassuiaavoq.

Natsiit Kangianiittut aamma sukumiinerusumik misissuiffigisinnaasimavai, nerisartagaat aqqartariaasiallu misissuiffigeqqissaarneratigut. Natsiit taakkua sinerissap sinneraniittuniit allaanerupput, timaanni ilalisaataasa misissuiffiginerisigut takuneqarsinnaasimagami immikkuullarissumik timimikkut ilalisaateqartut.

-PhD’liara naammassigakku misigisimavunga planktonit, tassa nerisareqatigiiaani nerineqarsinnaasut minnerpaartaat ilisimasaqarfigilernissaat amigaatigalugu, uumasummi annerit suliaqarfigereerakkit, taamaattumik post doc’iliorniarlunga aningaasanik qinnuteqarpunga, Sascha Schiøtt oqaluttuarpoq.

– Aningaasat pissarsiarigakkit ukioq manna misissuillunga aallartippunga – taavalu imaani misissugassannik katersillunga juuli, aggusti septembarimilu – Ilimanakkoorlunga Tasiusamut misissuiartortarniarlunga. Ove ilaqutaalu eqalunniartut aallaqatigaakka, eqaluit nerisaat misissuiffigisinnaaniassagakkit, ilisimasaallu misissuininni ilanngukkusukkakkit, allaaserinninninnilu allaaserinneqataasutut ilaatikkusullugit, allaaserisara piareerniarsarileruttorpara.

Sascha’p paasivaa eqaluit zooplanktonimik annernik nerisaqartuusut. Aqajaruusalu misissornerini paasivaa amerlanerpaartaasa nerisassaq ataasiinnavik nerinermi ataatsimi nerinerusaraat,  eqaluit ataatsimoorlutik ingerlaartarput nereqatigiittarlutillu, neriniakkatillu ataatsimoortillugit nerinngikkunikkit zooplanton nerisarpaat, taamaasilluni aqajaruani qillalasuaraannaviusinnaasarput, allap aqajarua mysiderinik ulikkaaveqqasartoq, allallu isituuaqqanik aqajarui ulikkaavittarlutik.

-Saqqummiussininni taseq imaartartoq Tininnilik eqqartorpara, taseq taanna ulikkaavikkaangami imaariataarsinnaasarpoq, sermeq milinngatitsigaluartoq naqitsinermik illuartinneqaraangami. Taseq juulip 30ani imaarpoq uangalu aggustusip aappaanni takkuppunga misissugassanik katersiartorlunga, tassani takuneqarsinnaavoq uumassusillit ikileriarujussuarsimanerat, imermik tarajoqanngitsumik toqunneqarsimanngikkunik illuartinneqarsimassallutik, immamimi uumassusillit imaani tarajoqarluartumi uumanissaminnut tulluarsagaagamik, Sascha nassuiaavoq.

Bakteriat aamma taamatut inissimapput, juulip qaammataani bakteriarpassuaqarsimagami, aggustilli qaammataani ikileriarujussuarsimallutik. Septembarimili amerliartupallalereersimapput. Phytoplankton, imaani naasuaqqat isinik takuneqarsinnaanngitsut, Tininnilik imaarmat aamma toqorarsimarpasipput, septembarimili amerliartulersimasut takusinnaasimavaa.

-post doc’itut suliara tulluarsartariaqarsimavara, sulianni Tininniliup imaarnerata uumasuaqqanut minnernut sunniutaanut tunngatilerlugu. Tininnilik siornatigut ukiut qulikkaarlugit imaartarsimavoq, maannali akulikinnerusumik imaartalersimalluni. Ukioq manna 30. juuli imaarpoq, kingullermik 7. novembari 2020 imaarsimalluni – tamatuma siornatigut ukiut arfineq-pingasut siornatigut imaarsimalluni. Taamaattumik imaartarnera akulikilliartorpasippoq, Sascha Schiøtt nassuiaavoq.

Sascha saqqummiussinermi oqaluttuarpoq aalisartut piniartullu ilisimasaat ilisimatusartut ilisimatusarnerisulli pingaaruteqartigisut. Taamaattumik taakkua ilisimasaat ilisimatusartut ilsimasaannik appasinnerusutut inissinneqassanngillat, naligiisinneqarlutilli ilisimatuussutsikkut allaaserisamut allaqataasutut inissinneqartariaqarnerarpai. Sulianittaaq pisoqariataarneranut tulluarsartariaqarsimanerarpaa – tassalu Tininniliup imaarneranut tunngatilerlugu.