Tunumi nannunniarneq piujuartitsiniartumik pivoq Saqqummersinneqarfia 24.10.2025

Timmisartumik kisitsisoqartillugu timmisartoq aniingasunik igalaalersorneqartarpoq. Aajuna piniartoq kisitseqataasoq
Nanoq marlunnik piaralik
Ilisimatuussutsikkut suliaqarneq Tunumi nannunut tunngasoq ukiuni qulini ingerlanneqarpoq.
Sikorsuit timmisartumik qulaavarneqartut

 

Ilisimatusarneq ukiuni arlalinni Tunumi ingerlateerlugu maannakkut piujuartitsiniartumik nannuttassanik pisassiissuteqarnissamut siunnersuinissaq piareerpoq. Pinngortitaleriffiup nalunaarusiaa,“East Greenland Polar Bear Subpopulation Harvest Risk Assessment”, ilisimatuussutsikkut suliat aallaavigalugit siunnersuinerusoq siulleq saqqummiunneqarami.

Nalunaarsukkat pigineqannginneri pissutaallutik siornatigut nalilerneqarsinnaasarsimanngilaq piujuartitsiniartumik nannunniartoqartassappat qassinik nannuttoqassanersoq. Ukiunili qulini annertuumik ilisimatusartoqareernerata kingorna ilisimatusartullu piniartunik Tasiilameersunik Ittoqqortoormiineersunillu suleqateqareernerisa tamanna allanngortippaa.

Piniartut suleqataapput ilisimasaminnik nalituunik tunniussaqarput, nannut ingerlaartarfii silallu allanngoriartorneranut tunngasut misilittagaat aallaavigalugit misissuiffissat sumiinnissaat pilersaarusiorneqarlunilu aalajangersorneqarmat. Nannut 250it ukiuni 2015 2022llu akornganni ilisimajunnaartinneqariarlutik, nalunaaqutserneqartarsimapput ilisimatusartuniillu misissorneqartarsimallutik. Misissuinerit inernerisa paasinarsisippaat, aammalumi piniartut misissugassatut tigusiffiginneriarlutik nassiussataasa takutippaat, Tunumi nanoqatigiiaanik immikkoortunik marlunnik peqartoq: kujasinnerusortaani nanoqatigiiaat ikinnerusut taavalu Tunup sinnerani nanoqatigiiaat piniartut Tasiilami Ittoqqortoormiinilu pisaqarfigisartagaat.

Nannunik kisitsinerit annerpaartaat 2023imi upernaakkut Pinngortitaleriffiup Tunumi ingerlappaa. Taakkua saniatigut piniartunik ikiorneqarnikkut satellitsikkullu nalunaarsuutinik pissarsiaqarnermigut nanoqassusaa 2.364 missaanniittutut nalilerneqarpoq.

Ilisimatusartut kisitsisit pissarsiatik aallaavigalugit nalilersinnaalersimavaat piujuartitsiniartumik pisaqartoqartassappat nannut qassit pisarineqartassanersut. Inerniliinerallu imaappoq, nannunniartarneq ingerlannaarsinnaasoq – qassilli pisarineqartarnissaannut aalajangiisarnissamut apeqqutassaaq nanoqassuseq siunissami qanoq misissuilluni alaatsinaanneqartigissanersoq.

Annikitsuinnarmik alaatsinaattoqarpat, taava ukiumut nannut 66it pisarineqartarnissaat piujuartitsiniarnerussaaq. Ilisimatuussutsikkullu alaatsinaalluni misissuisoqartarnissaa annertunerutissagaanni taava nannuttassat 83inut qaffaaffigineqarsinnaassapput. Nannut misissuiffigineqarnissaat pinngitsuussappat taava kingusinnerpaamik 2040imi nannuttassat ukiumut 60it pisarineqarsinnaanngussapput.

Ukiulli tamaviisa pisarineqarsimasut nalunaarsorneqartarnissaat pisariaqarluinnassaaq, soorluttaaq angutivissat marluk pisarineqaraangata ataatsimik arnaviamik pisaqartarnissaq maannatulli eqqumaffigineqartariaqarpoq. Silalli allanngorneranik inuilluunniit ingerlataannik patsiseqartumik pisoqassappat taava naliliinermik nutaamik pisoqartariaqassaaq.

Ilisimatusarnerup ersersippaattaaq nannut ilaat Tunuminngaanneersut sikorsuarnut sarfaatitillutik kujataanut tikeqataasartut. Kujataanilu ukiumut nannuttassat qulit missaanniittut amerlisinneqassappata taava Tunumi pisassat appartinneqarnissaat pisariaqassaaq.

Nannunik misissuilluni alaatsinaannerit Danmarkimit akilerneqarnerusarpoq, tapiiffigineqarnissarlu naatsorsuutigineqartuaannarsinnaaneq ajorpoq. Siunissami piujuartitsiniartumik nannunniartoqartassappat suli ilisimatusartoqartarnissaa, aningaasaliisoqartarnissaa – kiisalu piniartut ilisimatusartullu suleqatigiittarnissaat suli pisariaqartussaassaaq.

 

Sukumiinerusumik paasisaqarniaraanni attavigisassaq:

Miluumasunut Timmissanullu Immikkoortortaqarfimmi pisortaq Fernando Ugarte, oqarasuaat: 361200 Email: feug@natur.gl