Tuttut umimmaallu sumiiffii Kangerlussuarmi misissorneqartut Saqqummersinneqarfia 24.11.2025
Kangerlussuarmi tuttut 40-t umimmaallu 49-t GPS-ilerneqarput paasissutissaatigineqartut allanit pissarsiarineqarsimasut ilanissaat pillugu.
Tuttunik umimmannillu Pinngortitaleriffimmi ilisimatusartoq Mathilde Le Moullec Kangerlussuup Sisimiullu akornanni tuttunik umimmannillu GPS-ilersuereerluni Nuummut uteqqammerpoq.
Naammassisaq tamanna Kangerlussuarmi Greenland Science week-imik taallugu aaqqissuussinermi (ilisimatusartut sapaatit akunneranni naapinneranni) saqqummiuppaa. Mathilde Le Moullec Nuummiinngimmat Pinngortitaleriffimmi Ph.d-nngorniarmit Laura Barbero Palacios-imit ilisimatusarnermilu ikiortimit Aurelien Grange-mit suliaq Nuummi Katuami saqqummiunneqarpoq.
– Tuttut umimmaallu GPS-italinnik qungasequtsersorpagut sumiiffimmi ukiup kaajallakkiartornerani nikittarfii, aammalu ingerlaartarnerisa apummit, sermimit silamillu qanoq sunnigaasartiginerat paasiniarlugu. Tamatuma saniatigut sumiiffimmi sunik naasoqarnera, naasut nerisarineqartartut naggorissuisiat aammalu qamutit motoorillit atorlugit angallannermit sanaartukkanillu allanit qanoq sunnigaatigisimanerat misissorpagut. Ilisimatusartoq Mathilde Le Moullec nassuiaavoq.
Mathildep GPS-italimmik qungaseqatsersueqataasalu 2024-mi GPS-it tuttunut 40-nut ikkuppaat. Taamaalilluni tuttut umimmaallu sumiiffimmik qanoq avitsinerat aammalu sumiiffiit ataatsimoorlutik neriniarfigisarneraat misissorsinnaalissammat.
– Umimmaat meqqoqartarnermik GPS-italinnik qungasequtserneqarsimanersut takujuminaassinnaavoq, kisiannili ilisarnaatit sungaartut siutaannut ikkussagut ersaripput. Taamaammat piniartut umimmaat seqqulersinnagit siutimikkut ilisarnaasigaasimanersut misissortassavaat. Mathilde Le Moullec nassuiaavoq.
Tuttunik GPS-italinnik qungaseqqutsikkanik ukiup aappaa avillugu nakkutiginninneq takutitsivoq tuttut nunap timaaniit sinerissamut ingerlaartarneri allannguuteqarujussuanngitsut. GPS-illi nassiussaasigut aamma takuneqarsinnaavoq tuttut sumiiffiit ilaanni ukiup qanoq ilinera apeqqutaatillugu ingerlaarfeqartartut, assersuutigalugu norriffinnaaqartut, GPS-tigullu katersat takutippaat 2024-mi 2025-milu ullunik norriffiusunik agguaqatigiissitsinermi ulloq 28.maaji norriffiunerpaasimavoq.
-Tuttut umimmaallu peqqissusaat uumanerminnilu tamatigoortumik atugaat misissorpagut. Naartusortaqarnersut siornalu norrisimanersut, kukiffai kigutaallu nungullariartornersut angissusaat oqimaassusaallu uuttortarpavut. Aavertarpagut, meqquinik anaannillu misissugassatsinnik tigusilluta kiisalu nappaateqarnersut miluuttoqarnersullu paasiniarlugu tigusiffigalugit. Mathilde Le Moullec nassuiaavoq.
Ph.d.-nngorniartup Laurap tuttut ummimmaallu nerisaannik misissuinerminni paasisatik saqqummiuppai, tassani uumasut anaat sananeqaat DNA atorlugu misissuisoqarsimavoq. Misissugassat nunap timaani tuttut umimmaallu neriniartarfiini aasanerani ukiuuneranilu katersorneqarsimapput. Laurap misissuinerata takutippaa tuttut umimmaallu aasaanerani nunap naggorisseruttornerani nerisaat assigiinnnerusartut, ukiumili immimmut ungasillillutik avissaarlutillu orpikkanik assingiitsunik nerisaqartartut.
Ilisimatusarnermi ikiortip Aurelien Grange-ip nammineq specialiliani pillugu assilialiaq saqqummiuppaa, tassanilu takuneqarsinnaavoq tuttut Nuup Akiani sinerissamiittut ukiuunerani orsuaasatornerusartut, orsuaasammi akuat protein kulavaap naartuata norraaqqap naap iluaniinnermini ineriartuutigisarmagu. Tuttulli Kangerlussuarmiittut ukiuunerani allaanerusunik, tassalu orpikkanik ivikkanillu nerisaqarnerusarput, timimillu nukittussusiat naapertorlugu protein naartuminnut ingerlateqqittarpaat. Tamakkualu tuttut kinguaassinissartik qulakkeerniarlugu iliuuserisartagaat ukiorissaartillugu immikkut ittumik iluaqutaasinnaasarput.
Suleqatigiit ilisimatusartut Katuami Qaagitsi-mik taallugu aaqqissuussinermi pissanganartumik aalasuliaralugu isiginnaagassiaanni, tuttut ingerlaartarneri aammalu tuttunik umimmannillu misissuisut qanoq sulisarnerat takutinneqarput.