Avatangiisinut Aatsitassanullu immikkoortoqarfik
Avatangiisinut Aatsitassanullu immikkoortortaqarfimmi biologit ingeniørillu ilisimatusarnerup silarsuaanneersut sulisuupput, ingeniørit siunnersuisarfiannilu sulisimasut aamma sulisorineqarput. Avatangiisit kemi, avatangiisillu uumasuaraasa sunnertissinnaanerat misissorneqartarput, soorluttaaq aatsitassarsiornikkut uuliasiornikkullu avatangiisit sunnertittarnerat, nunap iluata mingutsinneqartarnera misissorneqartarpoq saniatigullu aamma ilinniartitsisinnaasarpugut.
Akisussaaffeqalerneq aallartisarnerlu
Pinngortitaleriffiup Avatangiisinut Aatsitassanullu immikkoortua upernaami 2014-imi pilersinneqarpoq. Aatsitassaqarneq Kalaallit Nunaata akisussaaffigilermagu, nunatsinniillu aatsitassaqarneq pillugu avatangiisinut tunngasut sunniuteqartussat pillugit siunnersuisinnaarusummata, immikkoortortaq pilersinneqarpoq. Immikkoortortaq tamanut iluaqutissatut aningaasaliisarfimmit Oak Foundation-imit Schweizimi allaffeqarfeqartumit aamma Danmarkimiittumit VILLUM Fonden-imit taperserneqarluni pilersinneqarpoq
Siunnersuisarneq
Kalaallit Nunaanni nunap ataanik atorluaanissamut atatillugu issittumi avatangiisit illersorneqarnissaat pillugit tamatigoortumik Namminersornerullutik Oqartussanut siunnersuinissaq immikkoortortap anguniagaraa. Tamanna siunnersuinieq misissuinermik, nakkutilliinermik allanillu siunnersuisarfinnik ilisimatusarfinnillu suleqateqarnermik tunngaveqarpoq. Siunnersuisarnerup siunertarai, pinngortitatigut ineriartorneq pitsaasoq, inuiaat nerisartagaat qulakkeernissaat, taavalu nunap aatsitassaatai sumiissusersiniarlugit akisussaassusilimmillu piujuartitsinissarlu siunertaralugu atorneqarnissaat.
“Monitering” isumaqarpoq nakkutilliineq. Avatangiisinullu nakkutilliineq avatangiisinik nakkutiginninneruvoq – tassa nuna, imeq, silaannaq, naatitat, uumasullu nakkutigineqartarput. Nakkutilliinikkut inuit, naasut, uumasullu toqunartunik akoqalinnginnissaat qulakkeerniarneqartarpoq.
DCE-mik suleqateqarneq
Avatangiisinut Aatsitassanullu Immikkoortortaqarfiup DCE suleqatigalugu Kalaallit Nunaanni aatsitassarsiorfiusimasunik massakkullu aatsitassarsiorfiuniartunik nakkutilleeqataasarput. Nakkutigisanut ilaapput gultisiorfiusimasoq, Nalunaq Nanortallip eqqaaniittoq Qeqertarsuatsiaallu eqqaanni rubin-isiorfik. Nakkutilliinermi imermik, eqalunnit, uukkanit, uillunit, qeqqussat issuaasallu akoqalersimanersut misissuiffigineqartarput.
Imermik misissuinerit massakkoqqissaaq erngup atorneqartup akuinik misissuinerusarpoq, imikoorutit akui, kuup erngata akui, tatsit, kangerluillu erngisa akui misissuiffigineqartarput. Eqaluit, uukkat, uillut, qeqqussallu misissuiffigineqartarput sivisunerusumik sunniutaasinnaasut paasisaqarfiginiarlugit, taakkuami aggortikkuminaatsunik akoqalertartuummata – soorlu aatsitassaninngaaneersunik. Issuaasat mingutsinneqarsimanerisa misissuiffiginerisigut pujoralaat siaruaanneri qanoq innersoq paasiniarneqartarpoq.
Pisinnaasat
Avatangiisinut Aatsitassanullu Immikkoortoqarfik makku tungaasigut aralippassuarnik pisinnaasaqarpoq:
- Avatangiisini issittuniittuni uuliamik aatsitassanillu ujaasinerup kingunerisartagai.
- Avatangiisini taamaattuni aatsitassanik ujaasinerup kingunerisartagai pillugit ujaasisinnaatitaasut avataaneersut nalunaarusiaannik nalilersuisarneq.
- Issittuni avatangiisit pinngortitamullu tunngasut pillugit nalilersuinernik nalunaarusianillu suliaqartarneq.
- Inuit, nuna, imeq nunap iluaniittoq navialiffiusinnaasullu eqqarsaatigalugit aatsitassat oqimaatsut kulbrintillu ulorianaqutigisinnaasaannik nalilersuisarneq.
- Immikkoortoqarfiup illup iluani avataanilu siunnersuinikkut nalunaarusiornikkullu suleqatigisartagaanik assigiinngitsutigut suleqateqartarneq.
- Avatangiisini issippallaanngitsuni avatangiisinik alaatsinaanneq.
- Nunap sananeqaataasigut pissutsit pillugit assigiinngitsunik suleqataqartarneq misissuisarnerlu, GIS.
Kalaallit Nunaanni Namminersorlutik Oqartussat, Pinngortitalerffiup DCE-llu pingasuussillutik isumaqatigiissutaat aallaavigalugu 2019-ip tungaanut ataavartmik pisinnaasanik Pinngortitaleriffimmut nuutsisoqartarumaarpoq. Taannalu assigiinngitsorpassuartigut, ukiuni 40-ni kingullerni DCE aqqutigalugu siunnersuiffiusarsimasutigut pisarumaarpoq.
Suleqatigisat
Avatangiisinut Aatsitassanullu Immikkoortoqarfiup universitet-it suliniaqatigiiffiillu, issittuni ajornartorsiutinik avatagiisinut attuumassutilinnik sulialit assigiinngitsutigut suleqatigiartuaalerusuppai. Massakkut siusinnerusukkullu suleqatigineqarsimasut ilaatigut makkuupput:
- DCE – National Center for Miljø og Energi, Aarhus Universitet
- The Circumpolar Biodiversity Monitoring Programme (CBMP)
- Adaptation Actions for a Changing Arctic (AACA)
- ASP – Arctic Science Partnership
- Københavns Universitet
- Syddansk Universitet
- Aarhus Universitet
- DTU Aqua
Internationale organisationer (f.eks. National Marine Mammal Laboratory, NOAA)
Attaveqarfigiuk
Annerusumik paasiniaallutit attavigisinnaavatit:
Grønlands Naturinstitut: info@natur.gl eller telefon +299 36 12 00.
Imikkoortumi pisortaq Josephine Nymand: jony@natur.gl eller telefon nr. +299 36 12 34.