Issittumi uumassuseqassuseq

Issittumi uumassuseqassutsip assigiinngisitaarnera pillugu nalunaarusiarsuaq, uumassusilerinermi ilisimasanik katersaateqarfittut isigineqarsinnaasoq nunatsinni piffissami matumani sammisaavoq – ilisimatusartartut Pinngortitaleriffimmeersut suliarujussuarmi allaqataanikuupput.

Allattut: Kristin Laidre, Henrik Lund aamma Emma Kristensen, Pinngortitaleriffik.

Nalunaarusiarsuaq nunarsuaq tamakkerlugu pinngortitamik avatangiisinillu aqutsisunit ilisimatusartartunillu sulinerminnut atatillugu maannamiit qiviallakaallugulu innersuussutigisassaqqoorpaat. Quppernernik 700-it missaannik qupperneqarluni kimulluunniimmi Issittumi uumassuseqassutsip assigiinngisitaarneranik bakteerissaniit uumasut annerpaartaannut itinerusumik paasisaqarusuttumut imarisaatigut avaqqukkuminaassaaq.

CAFF-ip – Conservation of Arctic Flora og Fauna, Issittup uumassuseqassusianik eriaginninniarluni suleqatigiiffik – Issittumi uumassuseqassutsip assigiinngisitaarnera pillugu nalunaarusiassaanersua ”Arctic Biodiversity Assesment”, naalisarlugu ABA-mik taaneqartartoq assissaqanngilaq. Tassami aatsaarpiaq Issittumi uumassuseqassutsip assigiinngisitaarnera pillugu ilisimatusarnikkut ilisimalikkat kiisalu nunaqavissut ilisimasaat pissarsiassaasut ataatsimoortillugit katersorneqarput paasiuminarsarneqarlutik kikkunnullu tamanut atorneqariaannanngorlugit. Peqatigitillugu nalunaarusiarsuakkut ilisimatusaatigineqartartut sammineqartut amerlasoorpassuugaluartut, taamaattoq tigussaasunik anguniarneqarsinnaasunik innersuussutitaqarpoq. Innersuussuterpassuit aqutsinikkut ilisimatusarnikkullu ilisimasatigut amigaatigisat iliuuseqarfiginissaannik aammalu pinngortitaq avatangiisillu eriaginiarlugit aqutsinermi periusissanik tikkuussipput.

ABA nalunaarusiami Issittumi uumassusillit killiffissiorneqarput, sammineqartullu ajasoornaannartumik amerlapput uumassusillit mikinerpaartaanniit, naasut, sullerngit, timmissat imaani nunamilu miluumasut angullugit. Nalunaarusiarsuup immikkoortortai uumasunut nagguaqanngitsunut, timmissanut imaanilu miluumasunut tunngassuteqartut ilisimatusartartunit Pinngortitaleriffimmeersunit allaqataaffigineqarpoq, ukuninnga: Kristin Laidre, Erik W. Born, Fernando Ugarte, Flemming Ravn Merkel aamma Martin Blicher.

Aamma Namminersorlutik Oqartussat ataanni atorfillit arlallit nalunaarusiarsuarmi allaqataasimapput, soorlu Peter Løvstrøm Aalisarnermut, Piniarnermut, Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfimmeersoq, Elmer Topp-Jørgensen Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfianeersoq kiisalu Carl Christian Olsen, Puju, nalunaarusiarsuup oqaatsinut tunngasortaani allaqataasimalluni

Miluumasut misissuiffigikulanerulerlugit mianerinerullugillu

ABA-p killiffissiuineq kisiat samminngilaa Issittumilu uumassusillit atugaannik sunniisartut kiisalu sunniuteqalersinaasut aamma ilanngullugit sammivai. Tamatuma saniatigut Issittup imaani miluumasut amerlassusiannut siaruarsimanerannullu ukiuni 50-ini kingullerni pissutsit sunniisartut ilanngullugit allaaserineqarput. Tassa innersuussutigineqartut imarisaasigut isiginiarnerini tunuliaqutaasut taamaassimapput. Miluumasunut tunngatillugu innersuussutit ilaatigut imaapput:

  • Sumiiffiit mianerinniffiusut annertusineqarnissaat, pingaartumik imartat sineriaqarfiusut eqqarsaatigalugit, ukioq kaajallallugu ammalataqarfiusut, kuuit paavi pingaarutillit, maniilaqarfiit killingi kiisalu tuttut piaqqisarfii illersorniarlugit mianerinninnissat
  • Umiarsuartigut assartuussinerup, timmisartut aqqutaasa, immap naqqanik sajuppillatsitsisarnerit, uuliasiorluni qillerinerit, uuliasiornerit aatsitassarsiornerillu kiisalu takornariaqarnerup miluumasunut sunniutigisinnaasaannik nunarsuarmioqatigiit nalilersuinissaat
  • Miluumasut agguataarsimanerisa amerlassusiisalu nalilersorneqartarnerisa pitsanngorsaaviginissaat, taamaalilluni uumaffigisaanni allannguutaasinnaasut sillimaffigineqarnerulersillugit.

Issittup tikkkuminarnerulernera sunniuteqarpoq

Silap pissusiata allanngornerata kingunerisaanik Issittoq kiatsikkiartorpoq, taamaalilluni avatangiisit, pinngortitaq taamalu naasoqassuseq uumasoqassuserlu sunnerneqarnerulerlutik. Issittumi inuit iliuuseqarnerulernerisa, soorlu uuliamik, gassimik aatsitassanillu ujaasinerit annertusinerisa aammalu piiaanerit annertusinerisa, imaatigut nutaanik aqquteqalernerata, nutaanik aqqusinniortoqartalernerata aammalu inoqarfiunngitsuni allaat takornariartarnerit takussaanerulernerisa kingunerisaanik naasut uumasullu annertunerusumik toquinnartarnissaannik aarlerinartorsiortitsinerusoqalerpoq. Tamatuma peqatigisaanik uumasut uumaffigisannaaminnit qimagutiinnarnissaannik aammalu annertunerusumik akornusersorneqarnisaannik aarleqquteqarnissaq annertusiartorpoq. Aamma Issittumi miluumasut mingutsiterutinik akoorutissanillu navianartunik timimioqaleraluttuinnarput.

Nalunaarusiarsuup pingaarnerusutigut oqariartuutai naggasiutini innersuussutinilu eqikkarneqarput, taamaalilluni aalajangiisartut pinasuartumik iliuuseqarsinnaaqqullugit.

ABA-mi naggasiutit

1.  Issittumi uumassuseqassutsip assigiinngisitaassusia akornuserneqariartorpoq, maannakkulli iliuuseqapallannikkut uumassuseqassutsip ataqatigiinnera akornuserneqarpallaarsimanngitsoq soorlu masarsoqarfiit, qaqqat, imeq immallu tamarmiullutik tunniutagaat pitsaasut eqqarsaatigalugit piujuartinneqarsinnaapput

2.  Issittumi uumasoqassutsip assigiinngisitaarnera silap pissusiata allanngoriartorneranit maanna atukkatsinnit ulorianartorsiortinneqarnerpaavoq, tamaattoqarneratalu aarleqqutigineqarsinnaasut allat tamaasa sunniuteqarnerulersissavai

3.  Uumasut ingerlaartartut Issitumiittartullu piniagaavallaarnermikkut aammalu Issittup avataani uumaffigisaminni pingaartumik Asiap kangissortaatigut ingerlaartarfiisattaaq allannguuteqarfiusimanerisa kingunerisaanik navianartorsiortinneqarput

4.  Nikisitsinerit uumaffigisaannilu atukkanik ajornerulersitsinerit Issittumi uumassuseqassutsip assigiinngisitaassusianik annikinnerulersitsisinnaapput, taamaalillunilu nunaqavissunit tikeraanillu iluaqutigineqarsinnaanerat ajornerulissallunittaaq

5.  Issittumi uumasut peqqissusiat uumassuseqassutsillu ataqatigiinnerata pitsaassusia ungasissumeersunit sumiiffigisamilu mingutsitsinernit ulorianartorsiortinneqarput

6.  Silap pissusiata allanngoriartornera inuillu Issittumi iliuuseqarneruleraluttuinnarnerat ilutigalugu uumassusillit nalinginnaasumik Issitumiinneq ajortut amerlaneruartortut takkukkiartuaarnissaat naatsorsuutigineqartariaqarpoq

7.  Oqaluttuarisaaneq isigalugu uumasunut assigiinngitsorpassuarnut inuit sunniutigisarsimasaannit piniagaavallaarsimanerat annertunerpaamik sunniuteqartitsisuusimavoq, kisiannili aqutsilluarnerup kingunerisaanik tamatigorluinnangajak imaluunniit tamatigut ajornartorsiutaasimagaluartut iliuuseqarfigineqarsimapput

8.  Issittumi uumassuseqassutsip assigiinngisitaarneranik allannguutaasut allanngoriartuutaasullu uppernarsarniartarnerat naliliiffiginiartarnerallu ajornakusoortarpoq, maannarpiaq issittup uumasuinut, issittumi uumassuseqassutsip ataqatigiinneranik aammalu sorpiaat sunniisuunerinik ilisimasat amigarnerat ataqatigiinnginnerallu peqqutaalluni

9.  Issittumi uumaassuseqassutsip assigiinngisitaarneranut tunngatillugu ajornartorsiutit ataqatigiipput nunarsuarmiunillu tamanit peqataaffigineqartumik annertuumik iliuuseqarfigineqartariaqarlutik.

ABA-p innersuussutai

ABA-p tikkuarpaa Issittumi uumasoqassutsip assigiinngisitaarneranik ukiuni makkunani ajornerulersitsiartortitsisinnaasut kiisalu ajornerulersitsisut iluuseqarfigissallugit ajornanngitsoq. Angusaqarfiulluartumik eriaginninniarluni aqutsisoqassappat nunarsuarmioqatigiinnit suleqatigiissutigineqartumik iliuuseqartoqartariaqarpoq.

Tamakkiisumik isiginnilluni innersuussutigineqartut qulequttanut pingasunut immikkoortiterneqarsimapput:

  • Uumassuseqassutsip assigiinngisitaarnerata allanngoriartorneranut peqqutaasut tamakkiisumik isiginiarlugit silap pissusiata allanngoriartornera sunniuteqarnerpaarpaavoq;
  • Aqutsinermi nakkutilliinermilu nalilersuisarnerni aalajangiisarnernilu uumassuseqassutsip ataqatigiinnerata nalilersuutigineqartuni ilaatinneqartarnissaata pingaarutaa eqqaamaniarneqarnerusariaqarpoq
  • Uumassuseqassutsip assigiinngisitaarnerata eriagineqarnissaanik tunngassuteqaqqissaanngikkaluartuni politikkikkut aalajangersaanerni tamatuma ilanngullugu eqqarsaataasarnisaa eqqummaariffigineqarnerusariaqalerpoq, soorlu pisuussutinik iluaquteqarniarluni tunngavissiuinermi, pilersaarusiornermi iliuuseqarnernilu.

Politikkikkut innersuussutit immikkoortunut 17-inut immikkoortiterneqarsimapput.

Silap pissusiata allanngoriartorneranut tunngatillugu:

1.  Silap pissusiata allanngoriartorneranut akiuiniarnermut sukkasuumik iliuuseqarfiusumillu nunarsuarmioqatigiit tapersersuinissaat pisariaqarpoq, akornusersuutit annikkillisaaviginerisigut aammalu naleqqussaanerit piviusunngortinneqarnerini

2.  Issittumi sumiiffiit iluaqutissarsiviniarlugit pilersaarusiornerni uumassuseqassutsip assigiinngisitaassusiata silap allanngoriartorneranit sunnersimaneqarnerminit ataniarsinnaassusia naleqqussarsinnaassusialu ilanngullugit nalilersuutigineqartassapput.

Uumassuseqassutsip ataqatigiinnera naapertorlugu aqutsinermut tunngatillugu:

3.  Issittumi uumassuseqassutsip ataqatigiinnera aallaavigalugu aqutsinerulernissap siuarsarneqarnissaa tamatumalu pilertortumik pinissaa qulakkeerneqartariaqarpoq, tamannalu  suleqatigiissutissani, pilersaarusiornerni ineriartortitsinernilu eqqarsaataasariaqarpoq.

Uumassuseqassutsip assigiinngisitaarnerata eqqummaariffigineqarnerulernissaanut tunngatillugu:

4.  Issittumi Siunnersuisooqatigiit sulineranni tamarmi uumassuseqassutsip assigiinngisitaarnera eriaginiarlugu siunnerfiusut peqqussutillu piusut ilaatinneqartariaqarput, kiisalu aamma nunarsuarmioqatigiit periusissiaanni maanna suliarineqartuni siunissamilu suliarineqartussani, isumaqatigiissutini, pilersaarutini aamma/imaluunniit atortuni Issittuinnarmi atugassiani ilanngullugu eqqarsaatersuutinut ilaatinneqartassaaq.

Sumiiffiit uumassuseqassutsip assigiinngisitaartuuneranut pingaaruteqartut sumiissusersineqarnissaat mianerineqarnissaannullu tunngatillugu:

5.  Silap allanngorarnera aammalu uumassuseqassutsip ataqatigiinnerata akiuussinnaassusia eqqarsaatigalugu imartat aammalu nunat immikkoortui annertuut kiisalu imeqarfiit pingaarutillit eqqissitinneqarnissaat tuaviuunneqartariaqarpoq

6.  Sumiiffiit eqqissisimatitsiffiusut avataanni, soorlu uumasut ingerlaartartut aqqutinnaavini, Issittumi uumassuseqassutsit mianerisariaqartut eqqarsaatigalugit, inuit akornusersuutaannik pisariaqartutigut annikillisaataasinnaasunik maleruagassanik sutigut tamatigut atorluarsinaasunik pilersitsinissaq pisariaqarpoq

7.  Avatangiisit allanngoriartorfiini, soorlu immap sikuata, sermeqarfiit aammalu nunap qeriuaannartup aakkiartorfiini mianerinninniarluni periusissanik ineriartitsisoqarli atuutsutsisoqalerlunilu.

Uumassuseqassutsip assigiinngisitaassusianik mangiaajartuaartullusooq pillugit:

8.  Uumasut ingerlaartartut aqqutigisartagaanni akornusersuutit ikilisarneqarlik – soorlu uumaffigisaanni ajornerulersitsisimasut, ukiisafiini uninngaarfigisartagaannilu, ingerlaartarfiini allatigullu aqqutigisartagaanni piniagaavallaartarnerat matumani eqqarsaataallutik

9.  Uumasut Issittumi nalinginnaasuunatik angerlarsimaffeqanngitsut takkukkiartuaarnerat taamaalillunilu tatisiartuaalersinnaanerat pakkersimaarniarlugu siumukkanik siusissukkut nalunaarsuisarnissat, suussusersigasuaasarnissat kiisalu ”isaaviisa matugasuarniarnissaannut” misissueriaatsinik, nungusaariaatsinik nakkutilliinermilu periusissanik pitsaanerpaanik pilersitsinissaq

10.  Issittumi pisuussutit uumassusillit uumaffiinillu piujuartitsineq tunngavigalugu aqutsineq siuarsarneqartariaqarpoq

11.  Mingutsiterutit Issittumi uumassuseqassutsip assigiingisitaarneranik navianartorsiortitsipput, taamaattumillu taakku atorneqarnerat annikillisaavigineqartariaqarluni.

Paasinninnerunissat eqqummaarinnerunissallu pillugit:

12.  Aalajangersaasarnerit pitsaasut ikorfartorluarniarlugit pisariaqarpoq uumasoqassutsip assigiinngisitaarneranik annaasaqaataasartut taamaaqataanillu eriaginninniarluni iliuuserisat angusaqaataalluartut nalilerneqartarnissaat, taamaaliornikkummi allannguutit nalilersorneqarsinnaalissammata

13.  Siunissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu misissuisarnernik ingerlatsisarnernik ilisimatusarnikkullu iliuuseqartarnernik annertusaasoqartariaqarpoq, pingaartumik uumasoqatigiiaat amerlassusilerniarlugit naliliisarnerit eqqarsaatigalugit. Taamaaliornikkut nalunaarusiami tikkuartorneqartutigut piujuartitsiniarluni aqutsinikkut iliuusissat inerisarneqarnissaannik siuarsaasoqassammat

14.  Uumasoqassutsip assigiinngisitarneranik nalilersuinermi, iliuuseqarfiginiarlugit pilersaarusiornermi aammalu aqutsiniarnermi nunaqavissut ilisimasaasa nalingat akuersaarlugit suliniarnermi akuutinneqartariaqarput

15.  Nunaqavissut periarfissaqarfiisigut ilinniartillugit aammalu tamatuma siuarsartuarneratigut nakkutilleeqataalersinneqarlik, taamalu eqqarsarneq piujuartitsiniarnermi aqutsinermilu akuutinneqartuartariaqarpoq

16.  Uumassuseqassutsip assigiinngisitaarneranik akornusiiartuaartut suussusersineqarlik nakkutigineqalerlutillu – pingaartumik naatsorsuutigineqartumik sukkasuumik sunniuteqartorujussuarmillu akornusiiartuaartut aammalu suli paasineqanngitsumik akornusiiartuartuaartut eqqarsaatigalugit

17.  Issittumi uumassuseqassutsip assigiinngisitaarnerata nalinga allanngoriartuutillu pillugit paasissutissiinermi atortussanik periusissanillu ineriartortitsisoqartariaqarpoq.

 

Issittumi uumassusillit pillugit paasisutissat

  • Issittumi uumassusillit assigiinngisitaartut 21.000-t missaanniipput

 

  • Aalisakkat nunarsuarmi tamarmi pisarineqartartut qulerarterutaat Issittup aammalu imartani sikusartut kujatinnguaniittuni pisarineqartarput

 

  • Issittoq timmiarpassuarnit millionilikkaartunit nunarsuullu immikkoortuinit tamaneersunit piaqqiorfiusarpoq

ABA pillugu paasissutissat

  • ABA ”Arctic Biodiversity Assesment” ilisimatusartartunit suliaqarfimminni nunarsuaq tamakkerlugu siuttuusunit 250-init amerlanerusunit allaqataaffigineqarpoq

 

  • Nalunaarusiarsuaq aaqqissorneqarpoq Aarhusip Universitetiani, Institut for Biosciencemi, seniorforskerimit, Dr. scient. Hans Meltoftemit

 

  • Nalunaarusiarsuaq ukiut arfineq marlungajaat suliaavoq, 700-ngajannik qupperneqarluni A-4-tullu angissuseqarluni; nalunaarusiaq eqikkakkamik saqqummiussartaqarpoq aammalu politikkikkut aalajangersaasartunut sammititamik eqikkarnertaqarluni