Puisit nalunaaqutsersukkat

Natsersuaq satellitsikkut aallakaatitsisutilik Tunumi sikumi qassimasoq.

 

Puisit plastikiusumik nalunaaqutamik seqqumigut ikkussiffigineqartarput.

Puisimik nalunaaqutalimmik pisaqaruit Pinngortitaleriffimmut nassiutissavat.

Eqqaamasassat:

  • Ativit allannissaat
  • E-mail imal. tlf. normut
  • Sumi pisarineqarnersoq nalunaarlugu aamma GPS-ikkut sumiissuserlugu
  • Ulloq pisarinniffik

Puisit satellitsikkut aallakaatitsissutillit malittaralugit

Siornatigut natsersuit, natsiit aamma aataat satellitsikkut aallakaatitsissutilersukkat malittarineqartarsimapput. 2009-mi qasigissat, natsiit aamma ussuit (taqammussat) satellitsikkut aallakaatitsissutilersukkanik malittarinninneq ingerlanneqarpoq.

Puisit aallakaatitsissutilernerannut siunertaavoq ingerlaartarnerat paasiniarneqarmat. Taamaattumik sapinngisamik puisit satellitsikkut nalunaaqutsikkat pisarinaveersaakkit. Pisaqartuussagaluaruilli Pinngortitaleriffimmut nassiutissavat, pisarinninnermilu paasissutissartai ilanngullugit. Nassiunneqarnera Pinngortitaleriffiup akilertarpaa.

Puisinut nalunaaqutaq seqquinut ikkuttagaq.

Puisit navianartorsiortitaasut Kujataani satellitsikkut aallakaatitsissuserneqartut

Qasigiaq satellit’tikkut attavilimmik nalunaaqutsigaq. Assiliisoq: Aqqalu Rosing Asvid

 

Qasigissat suli mamaartut Nunap Isuata eqqaani septembarip aallartinnerani suli ullup annersaa seqinnisaarusaartarput. Assiliisoq: Aqqalu Rosing Asvid

Ussuk satellit’tikkut attaveqaasigaq. Assiliisoq: Aqqalu Rosing Asvid

 

Ilisimatuut arlallit Pinngortitaleriffimmeersut Danmarks Miljøundersøgelsemeersullu ;qasigissanik arfineq pingasunik, ussummik ataatsimik natsermillu iluatsittumik satellitsikkoortumik aallakaatitsissusiisimapput Nunap Isuata qanittuani.

Nassitsissutit puisit ingerlaasiannik aqqaamasarnerannillu paasissutissanik satellitsikkoortumik ilisimatuut allaffiinut nassitsiuartussaapput. Kalaallit Nunaanni qasigissanik ussummillu satellitsikkoortumik aatsaat pernaammik aallakaatitsissusiisoqarpoq. Kalaallit uumasunik nungutitaanissamut navianartorsiortitaasunik allattorsimaffianni qasigiaq ”aarlerinartumik navianartorsiortutut” nalunaarsugaavoq, ussulli nalunaarsimalluni ”paasissutissanik peqan-ngimmat qanoq innerat naliliiffigineqarsinnaanngitsoq”.

”Pingaarluinnartuuvoq paasiniassallugu qasigissat sumiittarnersut sumilu neriniartarnersut. ;Kalaallit Nunaanni qasigiaq 1960-ikkunni 1970-ikkunnilu assut ikileriareersimasoq, tamatumalu kingornagut qaqutigoortorujussuanngorsimalluni” Aqqalu Rosing-Asvid oqarpoq.

Pinngortitaleriffiup ukiorpassuanngortuni eqqissisitaanissaa inassutigisarsimavaa, aammalu North Atlantic Marine Mammal Commission (NAMMCO) qasigiaq Kalaallit Nunaanni nunguinnassanngippat piniarneqarnerata unitsinneqarnissaanik inassuteqarsimavoq. ; Qasigiaq Kitaani ima qaqutigoortigilersimavoq ilaanniinnaq ataasiakkaaginnannguit takuneqartalersimallutik. Kalaallit Nunaata kujaterpiaani suli peqalaarpoq, takunnittarnerilli arlallit pasinartippaa taakuttaaq ukiuni kingullerni assut ikilisimasiut. ; Tassalu qasigiaqatigiit taakkorpiaat misissuinermi uani nutaami qitiutinneqarput.

Satellitsikkoortumik malittarinninneq Aqqalu Rosing-Asvid-imit, Pinngortitaleriffimmeersumit, aqunneqarpoq aammalu misissuillunilu suliaq taanna Aatsitassanut Pisortaqarfiup Nunap Isuata eqqaani uuliasiortoqalissagaluarpat sunniutigiumaagaanik nalilersuinermi atugassanik misissuinissanut arlalinnut imissutigisimasaanut ilaavoq. ;

Puisit aallakaatitsissutinik assigiinngitsunik marlunnik atortulerneqarsimapput. Aappaa amianut nipititaavoq aappaalu seqquata aappaanut ”iverutitut” tassiliunneqarsimalluni nigaliussimalluni. ; AQasigissat aallakaatitsissuserneqartut tamarmik inersimasuupput. Taakua puisit eqqissisimatinneqartarput 1. majimiit 1. oktoberimut, piniartulli aallaaniartartullu kinnuigineqarput puisit taamatut atortulikkat issunnaveersaaqqullugit oktoberi aallartereeraluarpalluunniit, taakkuami paasissutissanik ilisimatuunut nassiussuiniassammata.

Qaasigissanut Kalaallit Nunaanniittunut tunngatillugu paasisaqarnerujumagaanni