Miteq siorakitsoq

Somateria spectabilis

Miteq siorakitsoq angutiviaq utoqqaq qalipaatigissoq. Ass.: Fernando Ugarte.

Siammarsimaffiii

Miternit siorartuunit allaasumik mitit siorakitsut (qingallit) taamaallaat Avannaani aammalu Tunup Avannaarsuani qaqutiguinnarlu Upernaviup kommuniata ilaani piaqqiortarput. Ukiaanerani ukiuuneranilu Kalaallit Nunaata Kitaa, Kalaallit Nunaata Avannaaneersunit ingammillu Canadameersunit, isasarfiuvoq ukiiviullunilu pingaartoq. Piaqqat sulilu piaqqisinnaalinngitsut ukioq kaajallallugu Kalaallit Nunaata kitaaniittarput.

Pisat

Pisanik nalunaarsuiffik “Piniarneq” malillugu miternit siorakitsunit pisat Kalaallit Nunaanni mitertanit tamakkiisunit ikittoralannguusarput. Ukiuni 1993-95-imut nuna tamakkerlugu miternit siorakitsunit pisat nalunaarutigineqartut 4.018-it aamma 5.312-it akornanniipput, miterniarnerup tamakkiisup 6 – 7%-ata missigalugu. Taamaakkaluartoq Nuummi “Kalaaliaqqami” mitit tuniniakkat 1995/96-ip ukiuunerani suussusersiornerisa takutippaat mitit siorakit (qingallit) pisarineqartartut amerlanerujussuusut. Piffissami misissuiffiusumi oktoberip 1-niit 31. maj tungaanut Nuummi “Kalaaliaqqami” timmissanit nioqqutigineqartunit mitit siorakit 32%-iupput.

Miteq siorakitsoq arnaviaq. Assiliisoq Fernando Ugarte.

Killiffik

Kalaallit Nunaanni piaqqiortartut qanoq amerlassuseqarnerat ilisimaneqavinngilaq. Mitit siorakitsut (qingallit) piaqqiornermik kingunitsiannguanni isajartorlutik ingerlaalersarput. Isasarfiit sumiiffii timmisartumik arlaleriarluni kisitsisarnerinit ilisimaneqarluarput. Pingaartumik Upernaviup kujasissuaniittunut Qeqertarsuullu Tunuanut julimi augustusimilu angutivissat inerissimanngikkallartut (suli kinguaassiorsinnaanngitsut) isajartortarput. Qaammatip ataatsip missaata qaangiunnerani aamma arnavissat takkussulersarput isajartortut, aammalu piaqqat amerlanngitsut tamaaniittarlutik septemberip qeqqanit. Oktoberip ingerlanerani timmissat tamarmik timmisinnaanngorsimasarput kujavartilersarlutillu ukiivissaminnut. Taama pisarnerat kujammut ingerlaartarnerinik taaneqarsinnaanersoq, imaluunnit avannarpasinnerusuni sikujartuaarnera ilutigalugu mitit siorakitsut kujavartertitaaginnartarnersut ilisimaneqanngilaq. Mitit siorakitsut ilarpassui, Kitaani isasarlutillu ukiisartut, Canadami piaqqiortartuneersuupput, Avannaanili mitit ikittuinnaasartutut isumaqarfigineqarlutik. Upernaakkut aprilip aallartinnerani piaqqiorfimminnukaalersarput, piaqqiorsinnaalinngikkallartulli ilaat aasaanera tamaat Kitaaniittarlutik. Imaata sikuneq ajortup siorakitsunik (qingalinnik) miteqarfii pingaarnerit ilisimaneqarput arfernik 1981, 1982, 1990, 1991 aamma 1993-imi, piffissami marts-apriilimi timmisartumik kisitsisarnernit. Piffissami tassani mitit siorakit imaani avasissumut siammarsimaffeqartarput miternit siorartuunit allaasumik, siammarsimaffiilu qilalukkanik qaqortanik misissuiffiusartunut ataneqartarlutik. Taamatut timmisartoq atorlugu kisitsisarnerit tunngavigalugit ukiumut mitit siorakit (qingallit) 270.000-it Kalaallit Nunaata Kitaata Kujataani ikkannersuarni ukiisartutut naliliiffigineqarput amerlanerpaaffigisarlugit Store Hellefiskebanke aamma Fyllas Banke. Umiarsuarnit kisitsisarnerit tunngavigalugit februarimi 1989-imi mitit siorakit (qingallit) 280.000-it sumiiffat 6.000 km²-iusoq missingerneqarpoq Nuup kitaani (ilaatigut Fyllas Banke ataneqarfigalugu). 1982-imi martsip qaammataani timmisartumit kisitsinertigut tamaanerpiaq mitit siorakit (qingallit) 31.000-nut missingerneqarput. Taamaattoq ullumimut timmisartumik kisitsisarnerit naammassineqartut sumiiffiit sinerissamut qanittut tulleriiaarlugit kisitsivigineqanngillat, tamatuminngalu pissuteqartumik imaani sikuneq ajortuni mitit siorakit (qingallit) 270.000-inut missingerneqartut ikinaagaasimanissaat ilimagineqarpoq. Aammalumi mitit siorakit (qingallit) marts-aprilimi takuneqartut agguataarsimaneri ukiuleqqaarneranisut innersut ilisimaneqanngilaq.

Mitit siorakitsut ingerlaarfigisartagaat piaqqiorfittallit. Sanimut titarnillit: Kalaallit Nunaanni isasarfiit, ammut titarnerit: kalaallit nunaanni ukiisarfiit. Mitit siorakitsut Canadap kangiata issittortaaneersut aamma New Foundlandimiit Maine tikillugu ukiisarput. DMU-miit paasissutissat.

Aqutsineq

Mitit siorakit (qingallit) aqunneqarput Kalaallit Nunaanni timmissanik eqqissisimatitsineq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 29, 19. september 1989-imeersoq malillugu, taannalu tunngavigalugu mitit siorakit (qingallit) Kalaallit Nunaanni tamarmi 1/6 – 15/8-mut eqqissisimatitaapput. Siornatigut Qeqertarsuup Tunuani (Ramsarområde 385) mitit siorakit isasarfiat pingaaruteqarsimagaluarluni ullumikkut isasarfittut pingaarutaarussimavoq. Siusinnerusukkut taaneqartutut mitikkut suleqatigiiffimmi CAFF-imi salliutitaalluinnarput, Kalaallit Nunaallu tassunga atatillugu sumiiffimmi tassani ilisimasanut tunngavinnik pitsanngorsaanissamik pisussaaffeqarpoq, aammattaarlu tamanna pinngitsoornani pisussaaffiulluni pisuussutit piujuartitsinissaq siunertaralugu atuiffiunissaasa angunissaanni.

Qeqertarsuup Tunuani mitit siorakitsut. Ass. Fernando Ugarte.

Ilisimatusarneq

Qangaanerusoq timmissanik nalunaaqqutsiisarneq aallulluarneqarsimasoq tunngavigalugu ullumikkut mitit siorakit (qingallit) ingerlaartarfii ilisimaneqarluarput. Timmisartoq atorlugu isanerup nalaani kisitsisarsimanerisigut aammalu Qeqertarsuup eqqaani tikillugit peqqissaartumik ilisimatusartarnerinit timmissat tamakku qanoq ilisukkut isalersarfeqarnerat ilisimaneqarluarpoq. 1998-imi siullermeersumik mitit siorakit (qingallit) isat Upernaviup kujasissuani katersorlugit misilinneqarput qaammataasakkoortussanik aallarartitsissusersuinissaq siunertaralugu. Siullermik misiliigaluarneq iluatsinngilaq, misileeqqinnissarlu 1999-imut pilersaarusiorneqarpoq. Qaammataasakkut malittarinninnikkut mitit siorakit (qingallit) isareernermik kingornatigut ingerlaarfii paasiniarneqassapput, tassa ilumut kujammut ingerlaartarnersut, imaluunnit avannarpasissup sikunialernera ilutigalugu kujammut tatineqariartortarnersut. Mitit siorartuut sammineqarnerini taaneqareersutut Pinngortitaleriffiup piffissami 1995-97-imut najuunnikkut pisat suussusersiorlugillu qanoq ukioqassusersiornerat naammassivaa aammalu pisat assigiissaakamik alapernaarsorneqarnerat aallartillugu kalaallit piniarnermut allagartaat pisanillu nalunaarsuineq “Piniarneq” tunngavigalugu, aammattaarlu Issittumi Avatangiisinut Immikkoortortaqarfiup/Pinngortitaleriffiup timmisartumik imaani sikuneq ajortumi ukiuunerani timmissanik imarmiunik kisitsinerani mitit siorakit (qingallit) ilanngunneqarput 1998-mi siullermeersumik misiliinertut naammassineqartumik.

Kalaallit Nunaat pisussaaffeqarpoq issittoqarfinnik suleqateqarnermi mitit siorakit (qingallit) sallerpaatinnissaannik, tassa kalaallinit pisarineqartartut ilarpassui Canadap kangisissuani piaqqisartunut, ukiuni kingullerpiani kinguariarujussuartutut paasineqartunut, ilanngortuutaasarmata. Kalaallit Nunaanni piaqqiortartut qanoq amerlassuseqarnerisa paasinissaat kissaatiginassaaq, kisianni piaqqiorfinnik tulleriiaarlugit nalunaarsuineq suliarujussuusussaalluni, tassa mitit siorakit siammarsimasukkuutaarlutik piaqqisartuummata.