Puisi ´Sigguttooq´ siullermeertumik nunatsinniittoq uppernarsineqartoq Saqqummersinneqarfia 14.10.2009
![](https://natur.gl/wp-content/uploads/2019/08/csm_2010_Graasael_Kapfarvel_Aqqalu_RA_29a441439c.jpg)
Nunatta kujaterpiaani september 2009-mi puisilerinermi puisit ´sigguttuut´ assilineqarsimapput, tassalu siullermeerutaasumik ilumut nunatsinniinneri naqissuserneqarluni uppernarsineqarsimalluni. ´Sigguttooq´ natsersuartut angitigaaq. Ilaannit natsersuarmut assingusinnaavoq, umerluali takinerulluni qalipaatai assigiinngilukaarnerupput. Aamma assigiinngerutigaa nunamut qaqikulagami, nunamilu piaqqikkajulluni.
´Sigguttooq´ nunatsinni puisinit allanit allaanerussutigaa ukiap naalernerani ukiulluunniit aallartinnerani piaqqisarami. Ukiup taamaalinerani piniartut nunatta kujataata-kangiani qeqertani avasinnerpaani piniariarneq ajorput, taamaattumik imaalluarsinnaavoq ukiorpassuit tamaani piaqqiortarsimasoq´oqarpoq Aqqalu Rosing-Asvid Pinngortitaleriffimmiit. ´Allat nassuiaataasinnaapput ´sigguttuut´ taakku tassaasut Islandimit aamma Labradorimit ´angalaarujoortuusut´ imaluunniit nutaamik nunatsinni nunassilersuusut.
![](https://natur.gl/wp-content/uploads/2019/08/2004_Graasael_Wales_Fernando_Ugarte-768x576.jpg)
´Sigguttooq´ piaralik Walesimi. Ass.: Fernando Ugarte
´Sigguttuut´ Issittup avannerlarliup kujataata-tungaani Atlantiku Avannarlermi siammaqqavoq. Tusintikkaarlutik katersuussimaffeqartarput, ikittuinnaagaangamilli (soorlu Danmarkimi), ´siguttuut´ qasigissat akornanniittarput. Kujtaani ´sigguttuut´takusat qasigissat akornanniittut takuneqarput.