Imeqqutaallat

Sterna paradisaea

Imeqqutaalaq nerisassamik kimmiartoq. Assiliisoq: L. M. Rasmussen.

Isikkua

Sului siaaqqatillugit: 66-77cm, takissusaa 33-39 cm. Imeqqutaalaq timmiaavoq mikisunnguaq kusanartorlu, sului amitsuupput inngigillutillu. Meqqui qaqortuupput qasertuullutillu, inersimasullu niaqqumikkut qernertumik nasangasumik qalerpaateqarlutik. Angutiviaq arnaviarlu imminnut assigiipput, angutivissalli papii takinerullutik. Piaraq qiviulik sukkulaajusamik qasertumilluunniit taartumik manequteqartutut ittumik qalipaateqarpoq. Imeqqutaalaq inuusuttoq qaqortumik qaaqarpoq meqquilu kajortortaqarlutik.

Nerisai

Imeqqutaallap immap qaannguata ataani itissuseq 50 cm-imi nerisani nassaarisarpai aqqarnerlu ajorluni neriniarluni. Nerisai tassaagajupput alisakkat mikisut, aalisagaaqqat alliartortut, peqquillu mikisut immap qaavani uumasuusut. Timmissat angajoqqaat piaqqatik nerisassamik ataasiakkaaginnarlugit nerisittarpai, taamaammat pingaaruteqarpoq nerisarisai piaqqiorfimmut qanittuusariaqartut. Tassa imaappoq piaqqiorfiata eqqaani nerisaasinnaasunik uumasoqarnissaa taamalu annannissaanut pingaaruteqarluinnarpoq. Kitaani ammassak imeqqutaallamut nerisaavoq pingaaruteqarluinnartoq. Piaqqat aamma aalisakkanik allanik peqqunnillu nerisinneqartarput, ammassaalli 2-14 cm-terisut takitigisut 90 %-imik piaqqat nukissaannik isumaginnittuupput. Tunup avannaani imeqqutaallat nerisarisai iluamik ilisimaneqanngillat, qeqertamili Sandøen, Young Sundimi naluneqanngilaq saarullik nerisaalluartoq pingaarutilik.

Imeqqutaalaq inersimasoq utoqqaq. Assiliisoq: L. M. Rasmussen.

Piaqqiorfik

Imeqqutaallat nunatsinni nalinginnaasumik ataatsikkut piaqqiortarput, ikittuannguaniit hunnorujukkaanut, ilaannilu tuusintilikkaarlutik piaqqiortarput. Piaqqiorfiit tamatigut qeqertaasarput mikisut, tamakkunani imeqqutaallat inunnit teriannianillu akornusersorneqarneq ajorlutik. Imeqqutaalak siullermik marlunnik ukioqarluni piaqqisarpoq. Piaqqiorniat nunatsinni piaqqisarfimminnut maj/junip ingerlanerani tikittarput. Sissami sioqqani imaluunniit paarnaqutini immap qanittuani ulluliortarput. Imeqqutaalaq tamatigut marlunnik mannilisarpoq, qaqutigoornerusumik ataaseq imaluunniit pingasut, taakku sapaatip akunneri pingasut miss. ivaneqartarlutik. Piaqqat ullutik ullut marluk miss. qaangiukkaangata qimattarpaat, ungasinngitsuaniittarlutilli. Piaqqat tingisinnaalertarput sapaatip akunneri pingasut-sisamat miss. ingerlaqqinnerani. Ukioqartillugu neriniarfiluffiusunik, immaqa silap pissusaata allanngorneranik imaluunniit immap pissusaata allanngortoqarsimanerinik kingunerusumik, piaqqat inuusuttunngortussat ikilisarput. Silarloqattaartoqarpat assullu siallerfiuppat aamma piaqqiorneq eqqorneqarsinnaavoq. Imeqqutaallat piaqqiortarnerat piffimmiit piffimmut nikerartorujussuusarpoq, piaqqiorfiunngitsunillu ukioqartarnera akuttoqatigiimmik pisarluni.

Qeqertarsuup Tunuani Kitsissunnguani imeqqutaallap mannia tukilersoq. Assiliisoq: C. Egevang.

Piaqqiorfinni imeqqutaallat akeqqanut ataatsikkut imminnut illersortarput, akeraasarlutik naajaat, isunngat, tulukkat, kissaviarsuit, teriannissat inuilluunniit. Akeqqat silaannarmiit saassunneqartarput siggunnik kapoorlugit, averrulaffigalugit anarfigalugillu. Imeqqutaallat tulukkat naajallu piaqqiorfimminniit peersillaqqippaat, terianniamilli, annertuumik innarliisinnaasumit, nalaanneqassagaluarunik imminnut illersoriarsinnaanngillat. Imeqqutaallat piaqqiorfii teriannikulaarpata imaluunniit inuit iliuusaannik akornusersorneqartarpata qimavinneqarsinnaapput.

Imeqqutaallat imminnut illersorluarsinnaanerisa kingunerikkajuppaat timmissat allat imeqqutaallat qanillugit piaqqiorusuttarmata. Taamaatut ass. nalunaarusillit timmissanut tigutsisilinnut naajaanullu illersorneqarsinnaapput, soorlu aamma timmiarpassuit assigiinngiiaartut imeqqutaallat qanittuaniikkusuttartut.

Qeqertarsuup Tunuani Kitsissunnguani imeqqutaallat pujortuleerarlu aalisariut. Assiliisoq: C. Egevang

Siammarsimaffik

Issittoq avannarleq kaajallallugu immami aasakkut sikoqarneq ajortuni imeqqutalaaq piaqqiortarpoq. Imeqqutaalaq nunarput tamakkingajallugu piaqqiortarpoq, imeqqutaalaqarfiillu annerpaat Qeqertarsuup Tunuaniipput Uummannallu eqqaaniillutik.

Imeqqutaalaq annerpaamik imarmiuuvoq. Imeqqutaalaqatigiilli issittup issinnerusortaaniittut imerup eqqaani piaqqiortarput. Imeqqutaallat nalinginnaasumik qeqertani pukkitsuni sineriaallu pukkitsoqarfiani amerlasoorsuullutik piaqqiortarput.

Nunatsinni paasissutissanik pigisaqartoqanngilaq qangaanerusoq imeqqutaallat siammarsimaffiat ullumiminngarnit allaanerusimanersoq. Ilisimaneqarporli qangaanerusoq imeqqutaalaqarfiit qimanneqarsimasut.

Ingerlaartarneq

Imeqqutaallap ukiukkut nunarput qimattarpaa, nunarsuarmi uumasuni takinerpaamik ingerlaartarluni. Ukiut tamaasa Atlantikup imartarsuaniit Antarktisip imartaanut 70.000km-imik takitigisumik angalasarpoq. Imeqqutaallap uumatilluni pingasoriarluni siumut utimullu qaammammukarluni angalasartoq assigiinngarpaa.

Imeqqutaalaq Qeqertarsuup Tunuani aasarissup unnuaani. Assiliisoq: C. Egevang.

Amerlassusaasa killiffiat

Kalaallit Nunaanni imeqqutaallat erniorfii aappariillu manniliortartut amerlassusiat ukiumiit ukiumut allanngorarsinnaasorujussuusarput taamaattumillu imeqqutaallat amerlassusileruminaapput. Kalaallit Nunaanni ukiuni imeqqutaallat amerlasuut manniliornerisa nalaani aappariit manniliorsinnaasut ikinnerpaamik 65.000-iussagatinneqarput taakkunanngalu 75 %-init amerlanerusut Kitaani manniliortarput.

Amerlassusaasa ineriartornerat pillugu paasissutissat pitsaanerpaat Kalaallit Nunaanni imeqqutaalaqarfiit pingaarnerpaavanni Qeqertarsuup Tunuani Kitsissunnguani pissarsiarineqarsinnaapput. 2002-2006-ip nalaani kisitsinerit takutissimavaat piaqqioqatigiikkaartut 16.000 aamma 22.000-it missaaniittarsimasut. Ukiunili tullinnguuttuni annerusumik kisitsisoqaqqissimanngilaq, nunaqavissuniilli alakkarneqartarnerat malillugu, teriannissat qeqertani takussaagaluttuinnartillugit, imeqqutaallat amerlassusaat malunnartumik appangaatsiarsimavoq.

Kalaallit Nunaanni aaqqissuussamik imeqqutaallanik nakkutilliisoqanngilaq.

Qeqertarsuup Tunuani Kitsissunnguani imeqqutaalaq ullumi qanigisaanut mittoq. Assiliisoq: C. Egevang.

Oqaluttuarisaanermi amerlassutsit

Kitaani imeqqutaallat 1900-kkut qeqqanniilli ikiliartulersimagunarput. Siusinnerusukkut qanoq amerlatigisunik imeqqutaalaqarsimaneranik ilisimasaqannginneq aamma erniorfiisa ataasiakkaat patajaatsuusannginnerat pissutigalugit imeqqutaallat amerlassusilernissaat ajornakusoorsimaqaaq.

Nunatsinni imeqqutaalaqarfinni annerpaami, Qeqertarsuup Tunuani Kitsissunnguani, imeqqutaallat 1940-mi aappariikkuutaat 100.000-it missaaniittut Finn Salomonsenimit naatsorsorneqarsimavoq. Piffissami tassani piaqqisartut aappariikkuutaat 20.000-t missaaniissimapput. Ukiunilu kingullerni kisitsik taanna annertuumik appasinneruvoq. Imaanngilarli Kalaallit Nunaata kitaani tamakkerlugu taamaattoqartoq.

Uummannap eqqaani 2000-mi kisitsinerit ilimanarsisippaat piffissami 1905-1920-mi kisitsinernut sanilliullugit imeqqutaallat aappariit manniliorsinnaasut ikileriarujussuarsimasut.

Kalaallit Nunaanni inoqarfeqanngitsuni imeqqutaallat erniorsinnaasut amerlassusiat iluamik ilisimaneqanngillat, Tunup Avannaani Zackenbergimi ilisimatusarfiup eqqaani imeqqutaallat erniorfiat ataaseq eqqaassanngikkaanni. Imeqqutaallat ikiliartorsimanerannik takussutissartaqanngilaq.

Sumiiffiit pingaarutillit

Imeqqutaallat siammarsimaffiginerusaat Qeqertarsuup Tunuaniipput, Uummannap aamma Upernaviup eqqaani. Timmissanut taakkununnga sumiiffik pingaaruteqarnerpaaq tassaavoq Kitsissunnguit, Qeqertarsuup Tunuata kujataatungaaniittoq, pingaarutilittullu tulliuvoq Qeqertat (Schades øer) Uummannaq eqqaani avannaatungaaniittoq.

Imeqqutaalaq piaraq oqimaalutarneqartoq. Assiliisoq: L. Maltha Rasmussen.

Ilisimatusarneq nakkutiginninnerlu

2002 sioqqullugu Kalaallit Nunaanni imeqqutaallat oqaluttuassartaannik killilerujussuarmik misissuisoqartarsimavoq aamma manniliorneranni pingaarutilimmik oqaluttuassartaat ilisimaneqarsimanngilaq. Piffissami 2002-2006-imi Pinngortitaleriffimmiut Qeqertarsuup Tunuani suliat tikillugit misissuipput, tassani qeqertani Kitsissunnguani imeqqutaallat qitiutillugit misissuisoqarpoq. Aasat tamaasa imeqqutaallat manniliorsinnaasut titarneq malillugu kisitseriaaseq atorlugu Kitsissunnguani kisinneqartarput, periutsimi tassani ullut ilaasa amerlassusiat kisinneqartarput taakkulu aallaavigalugit imeqqutaallat manniliorsinnaasut tamarmik amerlassusiat missingerneqartarpoq. Tamatuma saniatigut piaqqat qatanngutigiit qassiunerat, alliartortarnerat aniguisartullu misissorneqarput aammalu imeqqutaallat piaraat sunik nerlersorneqartarnersut alaatsinaanneqarpoq.

Imeqqutaallat aappariit manniliorsinnaasut qanoq amerlatigisut mannilioqqissinnaanersut misissorniarlugit imeqqutaallat manniinik mannissartoqartoqartarpoq. Paasissutissat tamakku piaqqat qatanngutigiit aamma piaqqat aniguisartut qanoq amerlatiginerannik ilisimasanik ilallugit Kalaallit Nunaanni ikiliartuutaanngitsumik mannissarniartoqarsinnaanersoq nalilersorniarlugu mannissarniartarnerup sunniutai pillugit qulaajaanermut atorneqarsinnaapput.

Imeqqutaalaq utoqqaq ulluminiittoq. Sandøen. Assiliisoq: C. Egevang.

2007-2008-mi Pinngortitalerifimmiut Tunup Avannaani pilersaarusiamik suliaqarput, tassanilu siunertarineqartoq pingaarneq tassaavoq imeqqutaallat Kalaallit Nunaannit Sikuiuitsumut Kujallermut ukiiartorlutik aallartarnerat uteqqittarnerallu tupinnartoq qulaajaaffigissallugu. Imeqqutaallat niuinut qaammataasanut nassitsissutit ikkussat iluaqutigalugit imeqqutaallat Atlantikoq qulaallugu ingerlaarfigisartagaat takutinneqarsinnaasimavoq. Taamatut aallartarnerannik misissuineq ilutigalugu Kitaani 2002-2006-imi imeqqutaallat manniliortarnerisa oqaluttuarsartaata misissorneqarnerisa assinganik misissuisoqarpoq, tassani imeqqutaalaqatigiit marluiit taakku assersuunneqarsinnaanerannut tunngavissanik misissuisoqarpoq.

Imeqqutaallap Kalaallit Nunaanni piaqqiorfimminiit ukiisarfimminut, Antarktisip imartaa Wedell, tikillugu utimullu ungasissorsuarmut angalasarnera Kalaallit Nunaannit misissuisoqarnerani siullerpaamik nalunaarsorneqarluarpoq.

Imeqqutaalaq piaraq tamakku nerisaannik misissuinermi oqimaalutarneqartoq. Assiliisoq: L. Maltha Rasmussen.

Aqutsineq

Piniarneqartarnerat tamatumalu naleqassusia

Imeqqutaallat mannii kalaallit nerisassaannut siusinnerusukkut pingaaruteqarsimapput. Imeqqutaallalli manniinik mannissartarnerit Kalaallit Nunaanni aningaasatigut isertitaqaataasarsimanngisaannarpoq, piffissamili nutaanerusumi nalinginnaasumik ilaqutariinni sukisaarsaatitut pingaaruteqalersimalluni.

Aalajangersaaneq

Imeqqutaallat Kalaallit Nunaanni piniaqqusaanngillat. 2001 sioqqullugu piffissami killilimmi mannissarniartoqartarpoq maannakkullu mannissarniartarneq inerteqqutaavoq.

Piffissat sunnertiaffiusut

Imeqqutaallat manniliorfimminni manniliornermik nalaa tamaat sunnertiaffigaat.

Imeqqutaallat manniliorfimminni akornusersorneqarnertik sunnertiaffigisarpaat, manniliorfiusunut ikaarnerit manniit piaqqalluunniit nillertinnerannik, ullut neriniarfigineqarnerannik imaluunniit ullut aserorterneqarnerannik kinguneqarsinnaapput. Aammattaaq piffissap manniliorfiup aallartinnerani imeqqutaallat inunnit uumasunillu kiisortunit/timmissanit tigutsisilinnit akornusersorneqarnertik sunnertiaffigisarpaat.

Tulugaq imeqqutaallamik piaqqamik angisuumik pisaqarsimasoq imeqqutaallamit inersimasumit kussaarneqartoq. Assiliisoq: L. Maltha Rasmussen.

Navianaatit

Mannissartarnerit, manniliorfinni akornusersuinerit teriannissallu imeqqutaallanut navianaataanerpaapput.

Inoqarfiit eqqaanni mannissarniartarnerit najukkani imeqqutaallat ikiliartornerannut pissutaanerpaagunarput. 2001 sioqqullugu piujuartitsinani mannissarniartarnerit Kitaani sumiiffippassuarni imeqqutaallat ikiliartornerannut pissutaasimanissaat ilimanaateqarpoq. 2001-mi timmissat illersorneqarnissaat pillugu nalunaarummik iluarsaassinerup kingorna imeqqutaallat mannissarfigineqaqqusaajunnaarput. Kalaallit Nunaannili suli mannissarniartoqartarpoq, qanorli mannissartoqartartiginersoq qanorlu sunniuteqartiginersoq misissorneqarnikuunngilaq. 2001-ili tikillugu piffissamut naleqqiullugu annikillingaatsiarsimassasoq nalilerneqarpoq.

Imeqqutaallat nalinginnaasunik akeraqarput, soorlu naajat, isunngat tulukkallu manninnik piaqqanillu pisaqartartut aamma kissaviarsuit imeqqutaallanik inersimasuunerusunik pisaqartartut, tamakkulu sumiiffinni imeqqutaalaqassutsinut taamaallaat sunniuteqassagatinneqarput. Nalinginnaasumilli imeqqutaallat akeraat inuit akornusersuinerannik ilallugit imeqqutaalaqassutsimut sakkortunerusumik sunniuteqartarput. Terianniat imeqqutaallat erniorfiinut pisut allatut annertuumik ajoqusiisarput. Sumiiffinni avinngarusimasuni terianniat ikaarfigisinnaasaanni, soorlu sikukkut immakkulluunniit nalullutik, imeqqutaallat manniliorunnaavissorsinnaasarput.

Kalaallit Nunaanni sumiiffiit ilaanni qimmit qimuttut aasakkut qeqertanut mikinerusunut inissinneqartarput, tamatumalu kingunerisaanik ukiumi qimminik inissiiffiusumi imeqqutaallat qeqertat tamakku qimattarpaat.

Sumiiffinnik illersuinerit

Imeqqutaalaqatigiit ikittuinnaat Avannaani Tunumilu nunani allanngutsaaliukkaniipput, soorluttaaq Masarsoqarfinni sumiiffinnilu timmissanik illersuiffiusuni imeqqutaallat ataasiakkaanik erniorfeqartut. Assersuutigalugu Kalaallit Nunaanni imeqqutaalaqarfiit annersaat Qeqertarsuup Tunuani Kitsissunnguit Masarsoqarfittut toqqagaavoq, ilanngullugulu Qeqertat (Schades øer) timmissanik illersuiffittut toqqarneqarsimavoq, taakkualu piaqqiorfiup nalaani killilimmik tikinneqarsinnaapput.

Tamakku saniatigut Kalaallit Nunaanni imeqqutaalaqarfiit nalinginnaasumik Timmissat pillugit nalunaarummi illersugaasunut ilaapput, tassani qeqertani qeqertaaqqanilu aappariinnik qulinik sinnilinnik imeqqutaalallinnik ”pisariaqanngitsumik akornusersuinerit” inerteqqutaapput.

 

Imeqqutaallat pillugit allaaserisanik atuarit: