Kinguppak itisoormiu

Pandalus borealis, arnaviaq niaqumi qaleruaata iluani sualik.

Kinguppak/raaja itisoormioq (pandalus borealis) Kalaallit Nunaata avammut tunisassiarisartagaani pingaaruteqarnerpaajuvoq. Kinguppaqatigiiaat nalilersuiffigineqartarnerat Pinngortitaleriffiup suliassaasa pingaaruteqarnerpaat ilaagaat.

Ilisarnaataat

Kinguppaat itisoormiut aappillarilluinnartumik qalipaateqarput, qaavisalu nuugissortaaniit paperuata nuuinut 20 cm-it tikillugit takissuseqalersinnaasarput. Kinguppak ooriigaq – amerlanerpaartaasa ulluinnarni takusartagaraat – uunneqarnikuunini pissutigalugu nerpiata qalipaataa qaqornerusarpoq aappaluarnerusarlunilu. Kinguppak uumasoq akimut ersittuusarpoq, qaamaneqartuusingajattumik aappalualaartumik kusanartumik qalipaateqartarluni – uunneqaraangamilli qalipaatigissuunera tammavittarpoq! Kinguppaat itisoormiut pisarineqartartut akorngini isikkumikkut pandalus montagui-nit immikkoortinneqarsinnaasarput, taakkutuulli titarneqannginnamik kigutaallu (12-16-it missaannik amerlassusillit) niaquani qaavatungaaniittut, qaavata nuugissortaanut killingajaavittarput.

Siammarsimanerat

Kinguppaat itisoormiut Nordsømi Skagerrakimilu aamma USA-p kangiata sineriaani Gulf of Maine-mi naammattuugassaasarput. Avasinnerusunilu Norgep avannaani Barentip Imartaani, Islandip sineriaani Danmarkstrædemi aamma Kalaallit Nunaata Kangiani, Tunumi Kitaanilu Davis Stræde tikillugu siammarsimasuupput.

Kinguppaat itisoormiut 1.000 meter sinnerlugu ititigisumiittarput immalli naqqani maralluunerusuni 50 – 600 meterit akorngisa missaanni itissusilinni naammattuugassaakkajunnerusarlutik.

Kinguppaat itisoormiut siammarsimaffiginerusaat (tunguusamik qalipaatillit).

Kitaani

Kinguppaat Kalaallit Nunaata sineriaata kujataaniit (60° N) avannaanut (76° N) siammarsimapput. Kinguppaqarfiunerpaallu  66° N-ip avannaatungaaniittuupput Qeqertarsuullu Tunuani. Kinguppaqassuseq agguaqatigiissillugu avannarpasissutsip 66° N-ip avannaatungaata avataani 2020-mi 2.710 tons/km2 -inik annertussuseqarsimavoq Qeqertarsuup Tunuani agguaqatigiissillugu 6.750 tons/km2 -iusimasoq. Ukiumiilli ukiumut kinguppaqassuseq nikerartuartarpoq.

Tunumi

Tunumi Dorhnip ikkannersaani kinguppaqarnerpaasarpoq. Tamaani kinguppaqassuseq 2020-mi 1.000 tons/km2 -init annikinnerusimavoq, siornatigut  kinguppaqarfissuusarsimagaluarluni.

Kinguaassiortarnerat, inerikkiartortarnerat utoqqaassusiallu

Kinguppaat itisoormiut suiaassusiat nikerartarpoq, imaappoq angutiviaaqqaariarlutik, uumanermini arnavianngortartuusut. (qallunaatut taamaattut taaneqartarput hermafrodit).

Kinguppak suaaqqaartarpoq arnavissap niaquata qaleruaata ataatungaani (qulaani assimi kinguppaap uumasup isaata tunuani tungujuaartoq – qorsuppalaartoq toorneq) alliartortarpoq. Arnaviap niumi saarliit akornisigut suani 2.800-t tikillugit amerlassusillit suffisarpai, angutiviallu peersaanik taakkua kinguaassaliorfigitittarput. Suaat kinguaassalikkat arnaviap naluusiminik najummerusaartarpai, qaammatit arfineq-pingasut missaat qaangiunnerini tukernissaasa tungaannut. Tukerlaat qullugiaallutik immap qatsinnerusortaaneeqqaariarlutik, naammattumik angissuseqaleraangamik immap naqqanukartarput.

Kinguppak ukiut sisamat missaani uumareeraangami  inerilluni  angutiviatut kinguaassiorsinnaanngortarpoq. Ukiullu marluk – pingasut ingerlanerini arlaleriarluni kinguaassiorsinnaasarluni. Arfinilinnik – arfineq-marlunnik utoqqaassuseqaleraangami 7-9 gramimillu oqimaassuseqalerluni kinguppak arnavianngortarpoq uumanermilu sinnera arnaviaasarluni. Arnaviaq utoqqaanerusoq 15 gram-it missaanik oqimaassuseqarsinnaasarpoq.

Nerisaat

Kinguppaat itisoormiut assigiinngitsorpassuarnik nerisaqartarput – soorlu quperlut, uumassusillillu toqusimasut, immap naasuarai uumasuaqqallu– allat nerisarisarpaat. Kinguppaat unnukkaangat  immap naqqaniit planktoninik uumasuaraqarfinnut qummukarlutik  neriartortarput. Ullaanngoraangallu immap naqqanukaqqittarput immap naqqanut kiviartortut nerisarilertarlugit. (qallunaatut imaani aputitut taaneqartartut)

Kinguppaat Itisoormiut nerineqartarput saarullinnit, nataarnanit, qaleralinnit kapisilinniillu. Puisittaaq aamma kinguppattortarput.

Kinguppaqatigiiaat aqutsinerlu

Kitaani Tunumilu kinguppaqatigiiaat immikkut ingerlatsivittut aqutsivigineqarput. Sumiiffiillu tamarmik Namminersorlutik Oqartussanit pisassiivigineqartarput.

Pinngortitaleriffimmiit (1995 sioqqullugu: Aalisakkanik Misissuivik) 1940-kkulli naajartulerneranni kinguppannik misissuisoqartalerpoq. Aallarteqqaaramik sinerissamut qanittut Qeqertarsuullu Tunua kisiisa misissuiffigisarsimavaat, 1960-ikkulli naajartulerneranni kinguppaqarfiit avataasiorfinniittut ilanngullugit misissuiffigisalersimavaat. Misissuisarnerit aallarteqqaaramik kinguppaqarfinnik nassaartornissaq, naammattuugarineqartullu tunisassiarineqarnissaminnut naapertuunnersut   paasiniarneqarnissaat siunertarineqarsimagaluarpoq. Kinguppaqarnerli piujuartinniarneqassappat  pisassiissutit qanoq amerlatigisarnissaannik Pinngortitaleriffiup siunnersuisarnera  aatsaat 1970-ikkunni aallartinneqarpoq. 1988-imiillu ukiut tamakkiallugit juunip aallartinneraniit septembarip qiteqqunnissaata tungaanut ilisimatuussutsikkut misissuissut umiarsuaq Pâmiut atorlugu Kitaani kinguppaqatigiiaat misissuiffigineqartalernikuupput. 2022-miilli aallartittumik Kalaallit Nunaata ilisimatuussutsikkut misissuissutitut umiarsuartaava Tarajoq atorlugu misissuinerit ingerlanneqartalerniarput.

Pisat allattorneri, aalisarnermik misissuinerit siunnersuinerlu

Kilisaatit tamarmik 1996-imi aallartinneqartumik sumi aalisarnerminnik, qasseraarnerminnik sunillu pisaqarsimanerminnik pisanut allattuivimmut nalunaarsuisarnissaminnut pisussaaffilerneqarnikuupput. Nalunaarsukkat Kalaallit Nunaanni Aalisarsinnaatitaanermut Nakkutilliisoqarfimmut (GFLK) tunniunneqartarput. Nalunaarsukkallu allattorneqarsimasut aallaavigalugit kinguppanniarnermi  pisat aalajangersimasunik amerlassusillit pisariniarlugit qanoq kalitsigisoqartarnersoq, kinguppanniarnermilu sumiiffiit aalajangersimasut qanoq kilisaffigineqartigisarnersut Pinngortitaleriffimmiit naatsorsorneqartarput. Pinngortitaleriffimmilu nammineq misissuinermikkut paasissutissat pigilikkatik, kinguppanniartartullu nalunaarsuiffiini  allattorneqarsimasut aallaavigalugit nalilersuisoqartarpoq.

Kinguppanniartartut nalunaarsugaat kilisallunilu misissuinernit nalunaarsukkat tamarmik Pinngortitaleriffimmiit sukumiisumik misissoqqissaarneqarlutillu suliarineqartarput. Naatsorsukkat nalunaarsukkallu inerneri Atlantikup Avannaata Kitaani Aalisarneq Pillugu Suleqatigiiffimmut (NAFO-mut) oqallisigisassatut saqqummiunneqartarput, tassanngaanniillu Namminersorlutik Oqartussanut siunnersuinerit suliarineqartarput akuerineqarlutillu.