Ilisimatusartartumut Nuummeersumut nersorinnissut ajasoornartoq Saqqummersinneqarfia 25.01.2018
Pinngortitaleriffimmeersoq Lene Kielsen Holm ilisimatusaqatigisani allat peqatigalugit nunarsuarmioqatigiinnit ataqqineqangaartumik ilisimatusartartunut akissarsisitsissutigineqartartumik, Mohn nersornaammik, norskit aningaasanngorlugu I million koruuninik aningaasartalimmik nersornaatiseqqammerpoq. Nersorinnissut Issittumut attuumassutilimmik torrallataalluinnartumillu ilisimatusaateqarsimasumut tunniunneqartarpoq.
Allattoq: Peter Bondo, Aarhus Universitet.
’Immap sikua pisariaqartipparput’, taama taaguuteqarpoq ilisimatusaatitut suliniut annertoorujussuaq ukiuni qulini ingerlanneqarsimasoq. Ilisimatusartartut 13-it avatangiisini pissutsit allanngoriartorfiini inuit immamilu sikup allanngorarneranut kiisalu naleqqussarnerinut tunngassutillit misissuiffigisimavaat.
Ilisimatusartartut Alaskameersut, Canadameersut Nunatsinneersullu inuit 40-nit amerlanerusut tikillugit suleqatigisimavaat. Suliniummi qulequtaavoq ´Siku-Inuit-Hila`.
”Inuit immap sikuanik atueriaasiat aammalu paasinneriaasiat uppernarsaasersorniarlugit ila ila kilometerit tusindilippassuit angalarsuaarnikuuvugut. Sumiiffinni najugaqartut immap sikua pillugu ilisimasaannik katersuiffiginissaat aammalu silap pissusiata allanngoriartornerata inuit ulluinnarni inuunerannut sunniutaannik nammineerlutik oqaluttuarnerisigut paasisaqarfiginissaat pingaartilluinnarlugu sulinerput ingerlapparput”, Lene Kielsen Holm nersornaasigaanerminni nuannaaqalunilu tulluusimaaqisoq oqaluttuarpoq.
Sumiiffinni ilisimasat qaqugorsuarmut qularnaarneqarput
Sumiiffinni najugaqartut inuit suliniummi suleqataasimasorpassuit Issittumi pissutsit pillugit misilittagaqarnermikkut immikkut illuinnartunik ilisimasaqartupilussuupput. Nersornaammik akissarsisitsiniarluni nalilersuisartut suliniutip ’Immap sikua pisariaqartipparput’ nersornaaserneqarnissaanut tunngavilersuutigisaasa ilagaat suliniutip ingerlanneqarnera immikkuullarilluinnartumik pisimammammat. Tassa sumiiffimmi najugaqartut ilisimatusartartullu immikkuullarissumik periuseqarlutik suleqatigiissimanerinik peqquteqartumik issittumi immap sikuata allanngorartarneranut tunngassutilinnik paasissutissanik nutaanik pissarsioqarsimasinnaanera maluginiarneqarsimalluni.
Suliniutip aallartinneqarnerani Lene Kielsen Holm ICC-mi sulivoq. Lene Pinngortitaleriffimmi ilisimatusaatigalugit suliniutini arlalippassuarni 2012-imiilli suleqataasarpoq, Pinngortitaleriffiullu ataani Silap Pissusianik Ilisimatusarfimmi 1. januar 2018-imiit atorfinivilluni sulilerluni.
” Silap Pissusianik Ilisimatusarfimmi ilisimatuussutsikkut suliniut ingerlaavartoq `Silap pissusia inuiaqatigiillu` annertusarniarparput. Tassami Kalaallit Nunaanni sumiiffippassuarni avatangiisiminnut tunngassutilinni immikkut ilisimasalippassuupput, taakkualu ilisimasaat Pinngortitaleriffimmi ilisimatusaatigineqartartunut taputartuunniarnerini uppernarsaasersorneqarnissaat pisariaqartipparput”, Silap Pissusianik Ilisimatusarfimmi pisortaq Malene Simon oqarpoq.
”Sumiiffinni ilisimasat ilisimatuussutsikkut tunngaveqartumik katersorneqarnissaannik periutsimik nutaarluinnarmik Lene ineriartortitseqataasimavoq, angusaat tulluusimaarutigisorujussuuagut”, Malene Simon nangilluni oqarpoq.
Naak suliniut ´Siku-Inuit-Hila` naammassereeraluartoq Lene Kielsen Holm sulianik taama ittupajaanik suliaqarnini ingerlatiinnarpai.
Sulia ingerlaqqippoq
”Issittumi inooriaaseq allannguutillumi aqqusaakkavut paasilluassagutsigit pingaartuuvoq unammilligassarpassuusinnaasunit assigiinngitsorpassuarniit isiginiarsinnaassallugit. Pingaartuuvoq avinngarusimasormiut inooriaasiinik ilisimasaannillu, uagut ilisimasatsinnit allaanerusunik, ataqqinninnissarput”, Lene Kielsen Holm oqarpoq.
Taamaammat ilisimatusaqatigiissimasut sumiiffinni inuit ilisimasaannik katersinitik ingerlatiinnarniarpaat, neriuutigalugu taakkua misilittagaannik qaqugumorsuarmut tammatsaaliisoqarsinnaassasoq.
”Lenep piginnaasaanik pigisallit pisariaqartinneqartorujussuupput, aammalu suliat taama ittut ingerlateqqinneqarlutik ineriartorteqqinnissaannik kivitsisuusussanik amigaateqarluta. Taamaammanuna Silap Pissusianik Ilisimatusarfimmi sulianut taama ittunut atugassanik aningaasaliissutinik pissarserusuttorujussuusugut”, Malene Simon oqarpoq.
Nersornaat Mohn Prize
Nersornaat tunniunneqartartoq Mohn Prize ilaqutariit Mohnikkunnut atsiussaavoq. Henrik Mohn (1835-1916) Issittumi pissutsit pingaaruteqarluinnartut qulaajaavigineqarnerini siuttuulluni ilisimatusartartuusimavoq. Aammalu niuertup Trond Mohnip ataataanut akkaaqqeeqqeersuusimalluni.
Trond Mohn nersorinnissummut norskit aningaasanngorlugit 2 million koruuninik aningaasartaliisuuvoq, taannalu tassa siullerpaamik ukiormanna Tromsømi ´Arctic Frontiers` ataatsimeersuartitsinerani tunniunneqarluni.
Nersornaatip siunertaaraa Issittup ineriartortinneqarnerani qitiusumik ajornartorsiutigineqartut nunanit ataasiakkaanit nunanillu tamalaanit isiginiarneqarnerunissaasa qulakkeerneqarnissaa. Nersorinnissut ukiut allartarlugit tunniunneqartassaaq.
Kalaallit Nunaanni Silap Pissusianik Ilisimatusarfeqarfik suleqatigiiffimmut Arctic Science Partnershipimut ilaavoq. Paasisaqarnerorusukkuit una paasisassarsiorfigiuk: www.asp-net.org
Itinerusumik paasisaqarusunnermi saaffigisassaq:
Ilisimatusartartoq suliniutinillu aqutsisuusartoq, Lene Kielsen Holm; mail: leho@remove-this.natur.gl; oqarasuaat: 361218
Immikkoortortami pisortaq, Malene Simon; mail: masi@natur.gl; oqarsuaat: 548977