Kalaallit Nunaanni qeqqussanik misiliilluni naatitsilluni

Kalaallit Nunaata sineriaa tamarluinnangajammi qeqquarpassuarnit assigiinngitsunit naaffigineqartarpoq. Qeqqussat nerineqarsinnaapput kiisalu inuussutissalerinermi pinnersaasiornermilu atorneqarsinnaa atorneqarsinnaallutik. Qeqqussanik naatsitsisarneq tunisassiornerlu Kalaallit Nunaanni aningaasarsiornermi isertitsissutissaasinnaavoq nutaaq. Qeqqussanik naatitsisarneq soqutigineqaleriartorpoq ukiunilu kingullerni qeqqussanik naatitsinissamut tunisassiornissamullu akuersissuinik amerlanngikkaluanik agguaasoqarsimavoq. Immami qeqquaqarfinni uumasut, uumassusillit assigiinngitsut aamma nassaassaammata, qeqqussanik annertuumik piiaasarnerit uumassusilinnut pingaarutilinnut tamakkununnga aamma innarliisinnaapput. Kalaallit Nunaanni qeqqussanut tunngatillugu siunnersuisoqarneq ajormat susassaqarfik tamanna misilittagaqarfigineqanngilaq, Issittumilu nunani allani qeqqussanut tunngatillugu misilittakkat aamma ikittuinnaapput.

Pinngortitaleriffimmiut qeqqussat pillugit kiisalu aamma qeqqussanik katersisarneq naatitsisarnerlu pillugit misissuillutillu ilisimasanik katersipput. Siullermik qeqqussanik aalajangersimasunik allunaasamut nermullugit naatitsisoqarpoq, qeqqussanik pinngortitamiittunik piaanngissa illugu piiarumaakkanik. Immap kissassusaani kialaartumi qeqqussanik naatitseriaatsinik assigiinngitsunik ilisimaneqartunillu misileraasoqarpoq passusseriaatsinillu naleqqussaasoqarluni. Tamatumunnga ilutigitillugu qeqqussat laboratoriami naatitaasut kiisalu pinngortitamiittut ukiup kaajallakkiartortarnera naapertorlugu akoqassutsimikkut pissusaannik misissuisoqarpoq.

Annertunerusumik paasissaqarusunnermi attavissaq: Ole Geertz-Hansen