Aaveq

Odobenus rosmarus rosmarus

Tunup avannaani Sandømi aaveq. Assiliisoq: C. Egevang.

Aarrit pinngortitaassusiat

Aarrit Nunatsinni uumasuusut aarrinit allanit immikkoorput, Atlantikup aaviinik taaneqarlutik. 800 kg-nik (arnavissat) 1200-1500 kg tikillugu (angutivissat) oqimaassuseqalersinnaallutik aarrit puisini (søløvet, puisaasat ”puisiviillu) issittumi oqimaannerpaapput. Arnavissat sisamanik-qulinik ukioqaleraangamik piaqqiorsinnaanngortarput, 40-llu tikillugit utoqqaassuseqalersinnaallutik. Uillut qaleruaannit milluttarlugit immallu naqqaneersut allat nerisarinerusarpaat, assigiinngitsunilli aamma puisinik, arfernik timmissanillu nerisaqartarput. Tamannali pillugu aarrit miluumasunik piniartarnersut imaluunniit silutuumasuunersut suli oqallissutaavoq.

Siammarsimanerat

Aaveqatigiit assigiinngitsut siammariartornerat. Sumiiffiit qalipaatillit aasakkut tikinneqartartut, qaqortullu ukiukkut orniguffigineqartartut. Tigusiffik: www.nammco.no

Atlantikup aavia, 500 meter tikillugu itissusilimmut aqqarsinnaagaluarluni, nerisassarsiorniarluni ikkattumi imartalimmiinnissani (100 meter tikillugu itissusilinni) pisariaqartippaa. Qeqertarsuup kitaani Sisimiullu eqqaani Nassuttuumi ikkannersat aarrinit nerisassarsiorfigineqartartutut ilisimaneqarput. Kalaallit Nunaanni avannaani ikkattoqarfiit Prudhoep nunataa aamma Wolstenholmip kangerlua aarrinit nerisassarsiorfigineqarnerusarput.

Kalaallit Nunaanni inissisimanerat

Qangaanerusoq Kalaallit Nunaata kitaani Tunumilu aarrit nunamiiffigisinnaasaat amerlasimapput, piffissalli ingerlanerani annertuumik piniartoqarnera pissutaalluni nunamiiffigisinnaasaat ikittuinnaat kiserngorussimapput. 2007-imi aarrit pisassiissutilerneqarput, aaveqatigiiaallu ingerlatsinermi ataqatigiissaarinermut tunngatsillugu pingasunut avinneqarlutik: Tunup avannaa, Kalaallit Nunaata kitaa aamma Pikialasorsuaq. Nunatsinni mianerisariallit allattorsimaffianni aarrit Tunup avannaaniittut Navianartorsiortitaangajalluinnartutut allassimapput. Aarrillu Kalaallit Nunaata kitaaniittut Pikialasorsuarmiittullu Nungunnissaat aarlerinartoq allassimalluni. Aarrit taamannak mianerisariallit allattorsimaneranni inissinneqarannut, aaveqatigiiaat siornatigut amerlanerujussuusimagaluartutut nalilerneqarsimanerat, pissutaavoq.

Qaanaap eqqaani aarrit. Assiliisoq: J. Kikkenborg.

Misissuineq aqutsinerlu

Pinngortitaleriffiup aarrit ingerlaartarneri aqqartarnerilu satellitsikkut nassitsisaatit atorlugit misissuiffigisimavai, timmisartumiillu kisitsinikkut aaveqatigiiaat amerlassusaat naliliiffigisinnaasimallugit. Nassitsissutit aarrit, timmisartumiit takuneqarsinnaanatik, immami aqqaqqasarnerisa sivisussusaanik misissuinermi atorneqartarput, – tamannalu ilisimasaq aaveqatigiiaat amerlassusaannit naatsorsuinermi atorneqartarpoq.

Pinngortitaleriffiup aarrinik misissuinerminni ilisimatusarnikkut paasisatik NAMMCO-mut (Atlantikup Avannaani Miluumasut Immamiut pillugit Ataatsimiitsitaliaq) saqqummiuttarpaat, taakkualu tunuliaqutaralugit, aaveqatigiiaat amerliartulernissaannut, pisassat amerlassusaata annertussusaa, ilimanaateqarnerusoq Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq siunnersortarpaat. Pisassiissutillu amerlassusaat naggataatigut Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisumit aalajangerneqartarpoq.

Qaanaami piniartut aaveq naalillugu nalunaaqutseraat. Piniartut naalimmi satellitsimut nassitsisaat tuukkap inissaanut inissillugu nalunaaqutsersuisarput. Assit: N. Nielsen.

Kalaallit Nunaanni aarrit pillugit atuarit:

Kalaallit Nunaata avannaani aarrit ingerlaarnerat (allaaserisaq tuluttut allaqqavoq)

Aaviup aqqartarnera (allaaserisaq tuluttut allaqqavoq)

NAMMCO (tuluttut)

Pinngortitaleriffik atuakkanik marlunnik aarrinut tunngasunik saqqummersitsinikuuvoq:

Aarrit Kalaallit Nunaanni (qallunaatut, tuluttut kalaallisullu saqqummersinneqarpoq)

ISBN:978 87 797 5220 7

Walrusses and the walrus hunt in West and Northwest Greenland (Tuluttut)

ISBN: 978 87 635 4548 8

Aarrit Qaanaap avannaani Etahmi eqqissisimaartut. Pinngortitaleriffimmiit Ilisimatusartut misissugassamik tigusilaarissummik seqqorsiniarlutik taqissorlutik qanillattortut. Assiliisoq: C. Egevang