Aaveq

Odobenus rosmarus rosmarus

Tunup avannaani Sandømi aaveq. Assiliisoq: C. Egevang.

Aarrit pinngortitaassusiat

Aarrit Nunatsinni uumasuusut aarrinit allanit immikkoorput, Atlantikup aaviinik taaneqarlutik. 800 kg-nik (arnavissat) 1200-1500 kg-t angullugit (angutivissat) oqimaassuseqalersinnaapput, aarrit puisini (søløvet, puisaasat ”puisiviillu”) issittumi oqimaannerpaapput. Arnavissat sisamanik-qulinik ukioqaleraangamik piaqqiorsinnaanngortarput, 40-llu anullugit utoqqaassuseqalersinnaallutik. Uillut qaleruaannit milluttarlugit immallu naqqaneersut allat nerisarinerusarpaat, uumasunilli allanik assigiinngitsunik aamma nerisarpoq, soorlu puisinik, arfernik timmissanillu assigiinngitsunik. Aarrilli miluumasunik piniartarnersut imaluunniit silutuumasuunersut suli oqallisaavoq.

Siammarsimanerat

Aaveqatigiit assigiinngitsut siammariartornerat. Sumiiffiit qalipaatillit aasakkut tikinneqartartut, qaqortullu ukiukkut orninneqartartut. Tigusiffik: www.nammco.no

Atlantikup aavia, 500 meterit angullugit itissusilimmut aqqarsinnaagaluarluni, nerisassarsiorniarluni ikkattumi imartalimmiinnissani (100 meterit angullugit itissusilinni) pisariaqartittarpaa. Qeqertarsuup kitaani Sisimiullu eqqaani Nassuttuumi ikkannersat aarrinit nerisassarsiorfigineqartartutut ilisimaneqarput. Kalaallit Nunaanni avannaani ikkattoqarfiit Prudhoep Nunataa aamma Wolstenholmip Kangerlua aarrinit nerisassarsiorfigineqarnerusarput.

Kalaallit Nunaanni inissisimanerat

Kalaallit Nunaata kitaani Tunumilu aarrit nunamiiffigisinnaasaat qangaanerusoq amerlasimapput, piffissalli ingerlanerani annertuumik piniartoqarnera pissutaalluni nunamiiffigisinnaasaat ikittuinnaat kiserngorussimapput. Aarrinik pisassiinerit 2007-imi atulerput, aaveqatigiiaallu ingerlatsinermi ataqatigiissaarinermut tunngatillugu pingasunut avinneqartarput: Tunup Avannaa, Kalaallit Nunaata Kitaa aamma Pikialasorsuaq. Nunatsinni mianerisariallit allattorsimaffianni aarrit Tunup Avannaaniittut Navianartorsiortitaangajalluinnartoq-tut allassimapput. Aarrit Kalaallit Nunaata Kitaaniittut Pikialasorsuarmiittullu Nungunnissaat aarlerinartoq-tut allassimalluni. Aarrit taamannak mianerisariallit allattorsimaneranni inissinneqarannut, aaveqatigiiaat siornatigut amerlanerujussuusimagaluartutut nalilerneqarsimanerat, peqqutaavoq.

Qaanaap eqqaani aarrit. Assiliisoq: J. Kikkenborg.

Misissuineq aqutsinerlu

Pinngortitaleriffiup aarrit ingerlaartarneri aqqartarnerilu satellitsikkut nassitsisaatit atorlugit misissuiffigisimavai, timmisartumiillu kisitsinikkut aaveqatigiiaat amerlassusaat naliliiffigisinnaasimallugit. Nassitsissutit aarrit, timmisartumiit takuneqarsinnaanngimmata, immami aqqaqqasarnerisa sivisussusaanik misissuinernut atorneqartarput, – tamannalu ilisimasaq aaveqatigiiaat amerlassusaannit naatsorsuinermi atorneqartarpoq.

Pinngortitaleriffiup aarrinik misissuinerminni ilisimatusarnikkut paasisatik NAMMCO-mut (Atlantikup Avannaani Miluumasut Immamiut pillugit Ataatsimiitsitaliaq) saqqummiuttarpaat, taakkulu tunuliaqutaralugit aaveqatigiiaat amerliartulernissaannut pisasssat amerlassusaata annertussusaa ilimanaateqarnerusoq pillugu Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisumut siunnersuisarput. Pisassiissutillu amerlassusaat naggataatigut Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisumit aalajangerneqartarpoq.

Qaanaami piniartut aaveq naalillugu nalunaaqutseraat. Piniartut naalimmi satellitsimut nassitsisaat tuukkap inissaanut inissillugu nalunaaqutsersuisarput, taamaaliortarneq namminneq ineriartortissimavaat. Ass: N. Nielsen.

Kalaallit Nunaanni aarrit pillugit atuarit:

Kalaallit Nunaata avannaani aarrit ingerlaarnerat (allaaserisaq tuluttut allaqqavoq)

Aaviup aqqartarnera (allaaserisaq tuluttut allaqqavoq)

NAMMCO (tuluttut)

Pinngortitaleriffik atuakkanik marlunnik aarrinut tunngasunik saqqummersitsinikuuvoq:

Aarrit Kalaallit Nunaanni (qallunaatut, tuluttut kalaallisullu saqqummersinneqarsimavoq)

ISBN:978 87 797 5220 7

Walrusses and the walrus hunt in West and Northwest Greenland (tuluttut)

ISBN: 978 87 635 4548 8

Aarrit Qaanaap avannaani Etahmi eqqissisimaartut. Pinngortitaleriffimmiit Ilisimatusartut misissugassamik tigusiniarlutik qarsumik mikisumik aallartitassaminnik tigummiarlutik taqissorlutik qanillattortut. Assiliisoq: C. Egevang