Miluumasunik imarmiunik kisitsisarnerit

Nunarsuarmi sumiiffiit amerlanngillat, uumasunik nujuartanik miluumasunillu imarmiunik piniarnermik inuussutissarsiuteqarfiusut. Inuiaqatigiippassuarni suliffissuaqarfinngorsimasuni inuusut inooriaasii qiviaraanni ilaatigut tupigutsannanngitsooranilu ernumaammernanngitsoorneq amiilaamminngitsoornerlu ajornartaqaaq. Puisinniartarneq arfanniartarnerlu nunat ilaanni pingaaruteqartorujussuupput, Kalaallit Nunaallu nunanut tamakkununnga ilaavoq. Taamaakkaluartorli Kalaalit Nunaanni piniartarneq ukiorpassuanngortuni sakkortuumik isornartorsiorneqartuartarpoq pingaartumillu piniartutut inooriaaseqarnerup oqaluttuaannanngornissaa nunani tamalaani kattuffissuarnit ikinngitsunit pissaaneqaqisunillu kissaatigineqartarpoq. Kalaallit Nunaat piniarnerup ilumut piujuaannartitsinermik tunngaveqarneranik uppernarsaatissaqannginnerarlugu pingaartumillu peqassutsit annertussusaat amerlassusaallu pillugit paasiniaasarnerit angiluttorfiusarnerat pillugu isortarsiorneqartaqaaq.

Suliassarujussuaq

Arfernik peqassutsit pillugit ilisimasanik amigaateqarneraallunilu isornartorsiuisarnerpassuarnut akissutissaqartariaqaratta, Kalaallit Nunaanni 2005-imiilli Kitaani Tunumilu arfernik pingaarnerpaanik aavernillu kisitsisoqartalerpoq. Suliaq suliarujussuusoq Namminersorlutik Oqartussat siulianilu Namminersornerullutik Oqartussat kiisalu Issittumi avatangiisinit pillugit suliniut DANCEA aqqutigalugu Danmarkimi Avatangiisinut Aqusisoqarfiup immikkut annertuumik aningaasaliissuteqartarnerisigut Pinngortitalerimmiunit naammassineqarsinnaasimavoq.

Piniarnerup piujuaannartitsinermik tunngaveqarneranut uppernarsaatit

Arferit anginerit ikittuinnaat pillugit Pinngortitaleriffiup 2005 sioqqullugu kisitsisaatai ukiut 10-t 15-illu akornanni pisoqaassuseqakkajuttut massakkut piniarnermut illersuutissatut atorneqarsinnaanngillat. Massakkut arfeqatigiiaat assigiinngitsut qulit (tikaagullik, tikaagulliusaaq, qipoqqaq, arfivik, niisarnaq, aarluaarsuit (hvidnæset- og hvidsidet delfin) aamma niisa) pillugit uppernarsaatigineqarluarsinnaasunik kisitsisaateqalersimavugut, taakkualu saniatigut qilalukkat qernertaqatigiiaat pingasut kiisalu aaveqatigiiaat pingasut ilanngullugit. Kisitsisaatit amerlanersaat nunani tamalaani ilisimatuussutsikkut suleqatigiissitanit miluumasoqatigiiaat imarmiut taakku pineqartut pillugit siunnersuisartunit (soorlu NAMMCO-mit IWC-millu) akuerisaapput. Timmisartut atorlugit arfernik kisitsisarnerit akisoorujussuusaraluartut timmisartunik kisitsisarnerit kisitseriaatsinit tamanit pitsaanerpaarpaapput kisivitsiit isorartoorsuit timmisartumik anguneqarsinnaasarmata.

Peqassutsit arlallit siuariartortut

Kisitsisarnerit inerneri tunngavigalugit paasineqarpoq qipoqqaat, tikaagulliusaat, arfiviit, Kitaani qilalukkut qaqortat kiisalu Qaanaami eqqaanilu qilalukkat qernertat amerliartortut. Tikaagulliit, niisat, aarluarsuit, aarluit ikiliartornartillu amerliartunngitsut killuanik Qimusseriarsuarmi Tunumilu qilalukkat qernertat ikinnerulersimapput. Arferit ilaat allanut naleqqiullutik kisikkuminaannerusarput, soorlu tikaagulliit, timmisartumik kisitsinerni assut takujuminaattartut, immaqa kisimiikkajuttuugamik aatsaallu silagissumi putsersimatinnagulu qaqutigorsuaannaq naammattoorneqarsinnaasarnertik pissutigalugu.

Ilimatuut kisitsisinik misissueqqissaartarneri

Kalaallit Nunaanni qilalukkat qernertat, qilalukkat qaqortat, arfiviit aarrillu qassioqqissaarnerat aalajangeruminaappoq, piffissani aalajangersimasuinnarni Kalaallit Nunaata nunallu allat imartaaniittarnerat pissutigalugu. Taamaammat uumasunik taakuninnga kisitsisarnerit pisassiisarnerni tunngavigineqartassappata pitsaassusaat nunani tamalaani ilisimatuussutsikkut suliniaqatigiiffinnit arlaqartunit akuerineqaqqaarsimasariaqarput. Arfernut anginernut tunngatillugu nunani tamalaani arfanniarnermut kattuffissuaq IWC akuersisartuummat kisitsinerit naatsorsuinerillu eqqortumik suliaanersut IWC-ip ilisimatuussutsikkut suleqatigiissitaani isorniartorujussuarmik nalilersuisaaseqartumi nalilersoqqissaarneqartarput. Peqassutsinik annertunaarisoqarsimannginissaa imaluunniit kisitsinerni nalorninaataasinnaasut eqqumaffigineqarsimanersut Suleqatigiissitap qularnaagassarisarpai.  Aarrit arferillu minnerit pillugit Atlantikup Avannaani Miluumasut Imarmiut pillugit ataatsimiititaliaq (NAMMCO) misissueqqissaartartuuvoq. Kisitsinerni inernerusut akuersissutigineqarnissaannut ukiut arlallit ingerlasinnaasarput pisunilu ataasiakkaani isornartorsiutigineqartunut akissuteqarnissaq ajornavittarluni.

Kalaallit Nunaanni aningaasarsiornermut pingaarutaa…

Kisitsisit piujuaannartitsinermik tunngaveqarluni piniarnermut uppernarsaatissatut Kalaallit Nunaata pisariaqartippai, ilaatigut pisanit sanalullugit tunisassianut tunngatillugu CITES-ip malerugassiaani, uumasut piujuaannartitsinermik tunngaveqarluni pisaanerannut uppernarsaat piumasaqaataammat. Assersuutigalugu sanalukkat aaverneersut CITES-ip akuersissutaanik ilisarnaateqanngitsut takornarianit anninneqarsinnaanngillat. Pisanit sanalukkat pinnersaasiallu Kalaallit Nunaannit anninneqarsinnaasut Naalakkersuisut nittartagaannut iserluni takuneqarsinnaapput.

…aamma ilisimatusarnermut

Arferit pillugit kisitsisit uppernarsaatissartaqarluartut kisitsisillu ukiut ingerlanerini katersat siunissami ungasissumi atugassiaapput, kisitsisarnerit inerneri uumassusillit ataqatigiinnerisa ukiorpassuit ingerlaneranni allanngoriartortarnerannik takussutissiisarmata. Arferit aarrillu uumasut nerisareqatigiinneranni kingullersaapput (nerisareqatigiit minnerpaaniit anginerpaanut) taamaattumillu uumasut nerisareqatigiinneranni avatangiisinilu allanngoriartortarnernut (soorlu sikoqassuseq kiassuserlu) arfernik misissuisarnerit takussutissiisarput.

Timmisartunik kisitsisarnerit

Kalaallit Nunaata kitaani arfernik angisuunik 1984-imiit maannamut timmisartumik kisitsisarnerit qulingiluaapput assiliiviillu atorlugit marloriarluni kisitsisoqartarsimavoq. Kalaallit Nunaata kitaani, avannaani, Tunup Avannaarsuani Tunumilu 1981-ip 2019-illu akornanni qilalukkanik qernertanik, qilalukkanik qaqortanik aavernillu kisitsisarnerit 34-upput.

Timmisartumik kisitsisarnerit kisitseriaatsini tamani pitsaanersaapput, kisitsiviit isorartoorsuit timmisartumik anguneqatarmata. Taamaattorli timmisartut imaq sikulu qulaallugit atsingaatsiartukkut timmisussaasarmata sillimanniarnikkut piumasaqaatit sakkortuujupput, tassa timmisartut pinngitsooratik marlunnik motoreqartussaapput orsussamaateqartassallutillu, sivisoorsuarmik timminissaq immaqalu silarlutsigu mittarfik miffigisassaq matusariaqaleraangat mittarfinnut allanut ingerlasariaqartarnissat pissutigalugit.

Timmisartoq ”Norlandairs Twin Otter OY-ATY” kisitsissutissatsialaavoq, taanna atorlugu miluumasunik imarmiunik kisitsisarnerit tutsuiginaateqartorujussuusarput timmisartoq sivisuumik timmisinnaassuseqarmat kisitsisunullu sisamanut inissaqarluni. Maluginiakkit igalaavi qaarajuttut, timmisartup igalaavi nalinginnaasut kisitsinerni qaarajuttunik taarserneqartarput. Assiliisoq: R. G. Hansen

Timmisartoq immap qaavaniit 700 fodsiinnarnik qutsissusilikkut akunnermut 90 nm (sømilit) sukkassuseqarluni timmisinnaammat arferit aqqannginneranni kisitsisunit takuneqarnissaat ilippanaateqarnerusarpoq. Assiliisoq: R. G. Hansen

Timmisartumik kisitsinernut assersuutit. A) Sumiiffiit assigiinngitsut timmisartorfissat aamma B) Titarnerit (aappaluttut) qulaatassat, qulaateriikkallu (tungujortut). C) Timmisartumik kisitsinerup inernera (arfivinnik kisitsineq). Toornerit aappaluttut tassaapput arferit takusat.

Timmisartut kisitsissutaasartut

2005-imi kisitsineq ataaseq eqqaassanngikkaanni kisitsisarnerni amerlanerpaani Air Greenlandip Norlandairillu timmisartuutaat “Twin Otter OY-ATY”-it atorneqartarput. Timmisartut timmisartuaraanngitsut kisitsisunik sisamanik ilaasoqarsinnaapput.

Kisitsisut akileriillutik ittuannisaartarnerat ”Dobbelt observatør eksperiment”-itut taaneqartarpoq. Periutsimi tassani kalaallisut “marloriaammik malinnaaviginnissinnaanermut misileraanertut” oqaatiginersinnaasumi arferit ataasiakkaat qassit kisitisunit tamarmiusunit takuneqarnersut kiisalu qassit timmisartup saamiatungaanut talerpiatungaanullu isikkiveqarlutik kisitsisunit takuneqarnersut paasiniarneqartarpoq. Tamanna uumasunut takujuminaattunut atatillugu pingaaruteqartorujussuuvoq ilaatigummi uumasut kisitsisunit tamarmiusunit takuneqarsimangeriartarmata. Kisitsisut akileriissinnerisigut uumasut qassit kisitsisunit takuneqanngitsoorsimanersut aalajangiunniarneqartarpoq, taamaalilluni sumiiffimmi kisitsivigisami uumasut qassiunerat piviusorsiornerusumik aalajangiivigineqarsinnaasarluni. Kisitsisut soorlu qilalukkanik qaqortanik qipoqqarnillu takunnittarneri 100 %-iusarput, aavernilli imaaniittunik takunnittarneri 80%-iinnaasarlutik.

Kisitsisut sisamat (marluk siuani marlullu kinguatungaani) timmisartumi akileriit qinaasitillugit takunnittarnerit eqqornerusinnaapput. Assiliisoq: R. G. Hansen

Nalunaarsuisarnerni malinnaaviginnittarnernilu atortut

Kisitsisut sisamat imminnut attavigiissinnaatitaanngitsut saniatigut Twin Otteri atortunik ikkussuiffigineqartarpoq soorlu, timmisartup aalaasaanik malussarniutilinnik, kisitsisut oqalunnerinut immiussissutinik, videomillu immiussississummik timmisartup naqqanut ikkussisoqartarpoq. Tamakkua saniatigut uumasut takusat ungasissusiat qivernermut uuttortaat elektroniskiusoq geometeri atorlugu uuttortaasoqartarpoq. Uuttortaanerni kisitsisit pissarsiat (kisitsisut uumasullu imminnut ungasissusiat) atorlugu uumasut qanoq qanitsigileraangata isaannarmik takuneqarsinnaalersarnerat aalajangerniarneqartarpoq. Taamaaliornikkullu uumasut timmisartumut qaninnerusut ungasissumiittunit takujuminarnerunerat sillimaffigineqartarpoq.

Immiussissut, paasissutissarpassuarnik immiussisartoq, timmisartumi kisitsisut takinngutsoorsimasinnaasai ilanngullugit assiliisarlunilu filmiliortartoq. Assilisarpassui filmiliallu timmisartumik kisitsineq naammassigaangat misissorneqartarput peqassutsinillu naatsorsuinerni atorneqarsinnaasarlutik. Assiliisoq: MP. Heide-Jørgensen

Kingulleq uumasunik kisitsisunit takuneqanngitsoortunik nalunaarsuinermut atorneqartarpoq, aammalu immami sikoqassutsimik anorimillu uuttortaanerni atorneqartarluni. Paasissutissat tamakkua tamarmik qarasaasiamut immikkut ittumut Remote Geosystemsimit ineriartortitaasumut toqqorterneqartarput.

Igalaat qaarajuttut

Naggataagullu igalaat qaarajuttorujussuit Twin Otterimut ikkunneqartarput kisitsisut ittuannisaarnerminni timmisartup aterpiaa takuniarunikku appakaalluarsimaffigisinnaasaat.

Qaammataasakkut nassitsissutit aqqartarnernik nalunaarsuutit

Arfernik aavernillu kisitsisarnerni ajornartorsitaasarpoq kisinniakkat ilaasa timmisartumik qulaanneqarnermik nalaanni aqqarsimasarnerat taamaalillutillu kisitsisunit takuneqanngitsoortarnerat. Sumiiffinni uumasut qassioqqissaarnerannik kisitsinerit piviusorsiortumik takussutissiissappata uumasut takuneqanngitsoortut ilanngullugit naatsorsuisoqartariaqarpoq. Tamaaliornermi uumasut qaammataasakkut nassitsissusersukkat puisimaartarnerisa sivisussaat atorneqartarput. Atortorineqartarput naqitsinermut uuttortaateeqqat uumasut qanoq sivisutigisumik 0-2 meterinik itissusilimiittarnerannik uuttortaasartut, uumasut taama ikkatsigisumiitsillugit timmisartumiit takuneq ajornartanngillat.

Qaammataasanut nassitsissutit, qilalukkanut qernertanut ikkutassiat atorlugit qilalukkat aqqartaasii malinnaavigineqartarput. Assiliisoq: MP. Heide-Jørgensen

Qaammataasunut nassitsissutit niisat naparutaannut ikkussassat. Assiliisoq: MP. Heide-Jørgensen

Qaammataasanut nassitsissut Qaanaap eqqaani aavernik nalunaaqutsersuutigineqartartoq. Nassitsissut anguikkamut uniornaversaavissorluni aavermut naakkiaatissamut qilerunneqartarpoq. Assiliisoq: N. Nielsen

Kitaani arferit anginerit

Tikaagullik

Kalaallit Nunaat tikaagulleqassuseq pillugu kisitsisinik naammattunik peqannginnini pillugu sivitsortumik isornartorsiorneqartarpoq. Taamaammallu umiarsuit atorlugit 1982-imi 1983-imilu tikaagullinnik kisitsisarnernut iluatsitsiviuallaartarsimanngitsunut taarsiullugu timmisartoq atorlugu 1984-imiit kisitsisoqartalerpoq. Taamanerniit ilungersorluni kisitsisoqartarsimagaluarpoq aatsaallu 2007-imi kisitsinermi kisitsisit Kalaallit Nunaanni tikaagullinniartarnermik illersuinermi atorluarneqarsinnaasut pissarsiarineqarlutik.

Kisitsisarnerpassuarni tikaagulliit takusat akuttuallaartarsimanerat aammalu peqassutsimik annertussusiliiniartarnerni periutsit paasissutissarpassuit pissarsiarinissaannut pisariaqartut atorneqarsinnaasarsimannginerat ajornartorsiutigineqartarput.

Kalaallit Nunaanni tikaagulliit arfernit tamanit amerlanersaagaluartillutik timmisartumik kisitsinerni takujuminaattarnerannut pissutaassangitinneqartunut ilaavoq soorlu, sinerissap avataani kisitsisoqarnerata nalaani sinerissap qanittuaniittarsimanissaat illuatungaanillu, taamaalillutillu takuneqanngitsoortarlutik.

Tikaagulliilli akuttusarnerujussuat ajornartorsiutaanerpaavoq, tassa qattungalluinnartumi pujunngitsumilu aatsaat takuneqarsinnaasarput, Kitaatalu imartaani sila unerisimanngikkajuttorujussuuvoq.

Tikaagulliit kisimiikkajuttut kisitsinerni takujuminaattarput. Assiliisoq: N. Nielsen

2007-imi kiisalu 2015-imi kisitsinikkut peqassutsinik annertussusiliiniarnermi periutsit qinerujussuarnanngitsut pisariunnginnerusullu atorneqarput. Tikaagulliit kisikkuminaattuummata ikiliartornersut amerliartornersulluunniit oqaatigiuminaappoq, tikaagulliillu pillugit 1984-imiit 2015-imut kisitsisit katersat takutitsipput, tikaagulleqassuseq ukiut ingerlanerini allanngorangaatsiartarsimasoq.

Tikaagullinnik kisitsinerit timmisartut suluusallit atorlugit kisitseriaatsinik ineriartortitsinermut ilaasimapput, timmisartuaqqanik atuisarnermiit timmisartunik anginerusunik kisitsisunut sisamanut inissalinnik atuisalernermut. Suliaq akisusimavoq paasissutissanik pingaarutilinnik pissarsiviusimalluni, uumasoqatigiaat allat pillugitsuliniutinut iluaqutaasumik.

Tikaagulliusaaq

Tikaagullinnik kisitsinernut ilutigitillugu tikaagulliusaanik teknikkikkut pisariinnerusumik aamma kisitsisoqarpoq. Tikaagulliusaat arferni anginerpaat ilaat eqimattakkuutaarlutik ingerlaartaramik tikaagullinnut naleqqiullutik takujuminarnerujussuusarput.

Ukiuni kingulliunerusuni Kalaallit Nunaata kitaani tikaagulliusaanik qaammataasanut nassitsissutinik nalunaaqutsersuinerit iluatsilluarsimapput. 2005-imiit 2007-imut kisitsisarnerni tikaagulliusaat aqqarsimanerisa nalaanni takuneqanngitsoortarnerannut atatillugu kisitsisit aamma aaqqiivigineqarput.

Tikaagulliusaat 1987/1988-imi 1.100-usimapput. Taamani 1980-ikkunniit maannamut amerleriarujussuarsimapput 2005-imi kisitsinermi 9.800-nngorsimagamik 2007-imilu 15.957-nngorsimallutik. 2015-imi kisitsinermi paasineqarpoq tikaagulliusaat ilarpassui Tunup sineriaanut nuussimasut, kitaata sineriaani 2.215-iinnanngorsimallutik Tunumilu 6.440-nngorsimallutik. Massakkut tikaagulliusaartassiissutaasut 19-iupput.

Tikaagulliusaat 2005-imi kisitsinermi takusat ilaat. Angisoorsuugamik timmisartumiit takujuminartuupput. Assiliisoq: L. Witting

Qipoqqaq

Qipoqqaat kisiartaallutik kisitsisarnerni tamakkiisumik amerlassusilerneqarsimapput. Ukiumut 9%-imik amerleriartarnerat timmisartumik 1984-imiit 2007-imut kisitsisarnerni kilometerikkaartumik takusanik sanilliussinikkut tamanna paasineqarpoq.

Kisitsinerit takutitsipput, qipoqqaat kisinneqaqqaarnerminniit amerliartuinnavissimasut. Tamanna tunngavigalugu IWC 2010-mi Kalaallit Nunaannut ukiumut qulingiluanik qipoqqartassiisalerpoq. Annertussuseq ilivitsoq takujumallugu Takussutissiaq tooruk.

Qipoqqaat Atlantikup avannaaniittartut amerliartuinnavissimanerannut ilaatigut Kalaallit Nunaata Kitaani 1985-imiit atuutilersumik illersugaalernerat taamanerniillu qipoqqaat ukiisarfimminni Caribiami ataasiakkaaginnaat aamma pisarineqartarsimanerat peqqutaaqataapput.

2005-imi timmisartumik kisitsinermi qipoqqaat ingerlaaqatigiit takuneqarput. Qipoqqaat timmisartumiit takujuminartuupput angissusertik talerorsuatillu qaqortortarasaartut pissutigalugit. Assiliisoq: L. Witting

Tunumi arferit pillugit kisitsisit

Arferit soqqallit pingasut tamarmik; tikaagulliit, tikaagulliusaat qipoqqaallu Tunumi amerlassusaat pillugit kisitsisit maannamut amigaataasimapput. Tamannali 2015-imi allanngorpoq Tunumi Kitaanilu kisitsisoqarmat. Kisitsinersuarmi arferpassuarnik siornagut ilisimaneqanngitsunik takusoqarpoq paasineqarlunilu 2.762-inik tikaagulleqartoq, 6.440-nik tikaagulliusaaqartoq 4.223-nillu qipoqqaqarluni. Arferit Kitaaniit ukiut ilaanni Tunumut ingerlaartartuunersut suli naluarput. Qipoqqarli ataaseq qaammataasamut nassitsissusigaq Kitaaniit Tunumut ukiup ataatsip ingerlanerani nuussimasoq uppernarsineqarpoq.

Kalaallit Nunaata erloqissutai

Qilalukkat qernertat, qilalukkut qaqortat arfiviillu Kalaallit Nunaanni ukiorpanngortuni erloqissutigineqartarput, piffissap ingerlanerani qilalukkat qernertat qaqortallu piniapiloorneqartarmata arfiviillu ukiuni 100-ni kingullerni eqqissisitaagaluarlutik amerliartorsorinanngimmata.

Qeqertarsuup tunua 1999-ip 2000-illu akornanni arfivippassuarnit tikinneqaqqittaleriasaarpoq. 2006-imi arfivinnik peqqissaarullugu kisitseqqissaarnermi paasineqarpoq Qeqertarsuup tunuani upernaakkut arfiviit 1.200-t missaannik amerlassuseqartut. Kisitseqqissaarneq immikkuullarissuteqarpoq, tassa arfiviit arlallit siullerpaamik qaammataasakkut nassitsissutilernerisigut malinnaavigineqarsinnaalermata, timmisartumillu kisitsinermi arfiviit siammarsimaffigisaat tamakkerneqarmat kiisalu arfiviit aqqartarneri pillugit paasissutissat sumiiffimmi tassanerpiaq piffissamilu tassanerpiaq pissarsiarineqarmata. 2012-imi arfivinnik kisitsisoqaqqimmat paasineqarpoq arfiviit upernaakkut Qeqertarsuup tunuaniittartut taakkuusut upernaat tamaasa takkuttartut.

Qeqertarsuup tunuani piniartut ukioq 2000-imiit arfivinnik qaammataasanut nassitsissusersuillutik Pinngortitaleriffik sullittalerpaat, sulianilu allani aamma suleqatigineqartarlutik. Assiliisoq: K. Laidre

Qilalugaq qaqortaq

Qilalukkat qaqortat Kitaani ukiisarfimminniittartut upernaakkullu Pikialasorsuarmiittartut kisitsivigineqarsimalereerput. Qilalukkanik qaqortanik 1981-imiilli kisitsisarnerpassuit takutippaat qilalukkat qaqortat 1980-ikkut naalerneranni 1990-ikkullu aallartinneranni piniapiloorneqarsimanerminnit ikileriarsimagaluartut amerlassutsimikkut ilorraap tungaanut aallaqqissimasut. Kisitsinerni aamma paasineqarpoq qilalukkat qaqortat sikup sinaa, ukiuni kingullerni kipparaluttuinnartoq malillugu ingerlaartartut, taamaalillutillu piniaruminnaannerulersimallutik.

Takussutissiami takuneqarsinnaavoq qilalukkat qaqortat qanoq ilillutik sikup sinaa kipparaluttuinnartoq atuarlugu ingerlaartarnersut.

Qilalugaq qernertaq

Qilalukkat qernertat najortakkaminni qernertanillu qilalugarniarfiusuniittartut tamangajammik kisinneqarsimalereerput. Kitaani Qaanaap kangerlua, Qimusseriarsuaq, Pikialasorsuaq, Kitaa aamma Qeqertarsuup tunua kisitsivigineqarsimalereerput. Uummannalli kangerlua minillugu, novembarimi timmisartumik kisitsivigissallugu taarpallaalereersoq qilalukkat qernertat tamaaniittarmata. Tunumi qilalukkanik qernertanik kisitsivigineqarsimalereerput Ittoqqortoormiit kangerlussuat, Tasiilaq, Dove bugt aamma Tunup Avannaarsua.

Qilalukkat qernertat kisinneqarluarsimapput Kalaallit Nunaat Canadalu nunanit tamanit qilalukkanik qernertaqarnerpaanertik pillugu qilalukkanik qernertanik aqutsinissamut akisussaaffiligaammata.

Qilalukkat qernertat angutivissat timmisartumik kisitsinermi takusat. Qilalukkat qernertat timmisartumiit takujuminartorujussuusarput. Assiliisoq: C. Egevang

Aaveq

Aarrit aamma timmisartumik kisinneqartarput. Aavernik Avanersuarmiittartunik 2013-imi 2018-imilu upernaakkut kisitsisoqarpoq, tamatumalu saniatigut aaveqatigiinnik Kitaani Baffinip kangerliumarngata kangisinnerusortaata ilaaniittartunik 2006-imi, 2008-mi, 2012-imi 2017-imilu kisitsisoqarluni. Aaveqatigiit tamaaniittartut ikiliartornatillu amerliartunngillat.

Arferit minnerit 

Niisa

Arferit kigutillit minnerit assigiinngitsut pingasut Kalaallit Nunaanni aasaanerani piniagaasarput niisat, aarluarsuit niisarnallu. Niisat Kitaata kujasinnerusortaani ukiumut pisaasartut amerlammata (ukiumut 2-3000-it) kisinneqarnissaat pisariaqavippoq. Niisat timmisartumiit takujuminnaattarmata timmisartut arfernik anginernik kisitsinerniunerusoq atorneqartarput. Taamaattorli 2007-imi 2015-imilu niisanik amerlassusiliinerit iluatsipput, tassa 70.000-inut 100.000-inullu amerlassusiliisoqarmat.

Aarluarsuk

Aarluarsuit qassit pisarineqartarnersut naluarput, kujataatali kitaani Tunumilu ukiumut pisarineqartartut 2-300-t missaaniissangatinneqarput. Aarluarsoqarluassangatinneqarpoq aarluarsuillu Kalaallit Nunaanniittartut Atlantikup avannaata aarluarsoqatigiivinut ilaasuussangatinneqarput.

Niisarnaq

Niisarnat akuttusuumik pisarineqartarput, ilaatigulli amerlasoorsuit 3-400-t Kitaani ataatsikkut pisarineqarsinnaasarlutik. Niisarnat isorartoorsuarmut ingerlaartartuupput. Kalaallit Nunaata Kitaani niisarnat Atlantikup avannaata kitaata niisarnaqatigiivinut ilaasuussangatinneqarput. Niisarnat Kitaata avataani itisuumiinniarnerusartut timmisartumik kisitsinerni angujuminaattarput. Taamaattumik Kalaallit Nunaanni niisarnartat amerlassusiat niisarnat tamarmiusut amerlassusiannut sanilliullugu ikinnerpaamiissangatinneqarpoq.

Aarluk

Arfeq kigutilik alla Kalaallit Nunaanniinnaq pisarineqartartoq amerlassusaallu pillugit kisitsisinik suli amigaateqarfigisarput tassaavoq aarluk. Kalaallit Nunaata sineriaa atuarlugu akunnerpassuit hundredet sinnerlugit timmisartumik qinaasisarnerni aarlunnik ikittuinnarnik takunnittoqartarmat amerlassusiat pillugu kisitsisit eqqortut pissarsiariuminaapput. Taamaanneranullu nassuiaatigineqarsinnaasorinartutuaavoq Kalaallit Nunaanni arluit ikittuinnaanerat sukkasoorujussuarmillu nuttartarnerat. Taamaammallu aarluit inoqarfinnut qanittuni takuneqartartut amerlassusii timmisartumik imartap tamarmiusup ilaannaa 5 -15% qulaallugu kisitsinerni takusanut sanilliukkuminaapput.