Qeeraq

Kalaallit Nunaata imartaani sinerissap qanitttuani avataanilu qeeraqatigiit assigiinngitsut pingasuupput: Qeeraaraq (Anarhichas denticulatus), nimeeq (Anarhichas lupus) kigutilillu (Anarhichas minor).

Qeeraqatigiit taakku pingasut assigiissutigaat kiguterpassuaqaramik kiisinikkaarsuullutillu.

Ilisarnaatit

Qeeraaqqap ilaminit aallaassutigaa assigiiaartumik tungujortoq taartumik qasiartumik qalipaateqarnini. Timaata ilaa takussaavallaanngitsunik milaqarpoq, tassa milai erseqqippallaannginnamik, kigutilimmut qernertunik erseqqiluinnartunik aalisakkap qalipaataanut sungaartuusumut tunuliaquteqarami. Nimeeq assigiiaartumik kajuaartumik qaaminit naami tungaanut sanimukaartunik titarneqarpoq.

Qeeraaraq. Assiliisoq: Julius Nielsen

Nimeeq. Assiliisoq: Julius Nielsen

Kigutilik. Assiliisoq: Julius Nielsen

Qeeraqatigiit pingasunik kiguserfeqartut immikkoortinneqarsinnaapputtaaq kiguserfiisa, pingaartumik qaaminni kiguserfiisa takissusiisa sanilliuttarnerisigut.

Nimiit angissutsimikkut assigiissunik kiguteqarput, uffa kigutillip kiguserfia qeqqaniittoq ilaminit takinerusoq; nimiip kiguserfii tamarmi takeqqatigiipput, qeeraaqqalli kiguserfia qiterleq naannerpaavoq. Taamaaliorluni qeeraqatigiit ajornangitsunnguamik immikkoortiterneqarsinnaapput, soorlu uumasut anginerusut – kiisartut – sutortarnerinik misissuinerni paasineqarsimasoq qeeqqat nerisarisartagaannut aamma ilaasartut.

Siaruarsimanerat

Qeeraqatigiit Atlantikup avannaa napillugu Canada-mi New Foundland-ip sineriaa tikillugu, kujammullu Amerika-p avannaatungaata kangiani Kalaallit Nunaata sineriaanut sammisuni, Island-ip, Savalimmiut, Norge-p sineriaa tamakkerlugu, Svalbard Novaya Zemlya-llu sineriai ilanngullugit siaruarsimasuupput. Kigutik ilaminit issittumiuuniarneruvoq, uffa nimiit imartani neruminnerumaartuni, soorlu Tuluit Qeqertaaraasa aammalu Nordsø-p imartaanni, aamma siumugassaasartut. Pinngortitaleriffiup paasissutissaatai napertorlugit qeeraaqqat itissutsini 1500 meter-it angullugit pisarineqartarput, nalinginnaanerpaasumillu itissutsimi 1000 meter-it missaanni uumaniarnerusuulluni. Kigutillit itissutsimi 1300 meter-it missaanni pisarineqartarput, 900 meter-nilli itinerusuni qaqutigorsuaannaq naammattuugassaasarluni. Nimiit marlussoriaannarluni pisarneqarnikuupput itissutsini 1000 meter-inik itinerusuni, nalinginnaanerusumillu itisutsini 600 meter missaanni ikkannerumaartumilu uumaniarnerusarlutik.

Qeeraaqqat Kalaallit Nunaata imartaani imaq 0,1 aamma 6,5 °C-it nillissusilik najorumanerusarpaat; kigutillit imaq ‑1,1 °C aamma 6,3 °C-it akornanni nillissusilik najortarpaat, nimiillu immami -1.7 °C aamma 8.4 °C nillissuseqartumiinniarnerusarput.

Alliartortarnerat, pisoqaassusiat kinguaassisarnerallu

Qeeqqat alliartortarnerinik qaqugukkullu pisoqaanerpaaffissaminniilertarnerannik paasisaqarniarluni misissuinimininnguit takutippaat imartami sumiinneq aammaliu immap kissassusia nillissusialu apeqqutaaqataalluinnartartut. Qeeraqatigiilli pingasuusut tamarmik aakajaarsuanngortarput. Kigutilik ilaminit tamanit anginerpaanngortarpoq ilaatigut allaat 180 cm takissuseqalersinnaasarluni. Kalaallit Nunaatalu imartaani qeeraasut angissutsimikkut qaqutigoortumik 130 cm-it angusinnaasarpaat, kisiannili ikkannersuaqarfinni nunatta Tunullu imartaanniittuni aakajaarsuarnik peqakkajuttarput. Nimiit qeeraqatigiinni takinerpaanngorsinnaasuupput 150 cm angusinnaagamikku, qaqutiguinnarlu nunatta imartaaniittartut 90 cm-init takinerulersinnaasarput. Qeeraaqqani pisarineqarsimasuni Uummannap kangerluani 2014-imi pisarineqarpoq, 30 kg oqimaassuseqarluni 133 cm-inillu takissuseqarluni.

Qeeraaqqat kigutillillu suffisinnaalersarput ukiuni 6-8 uumareeraangamik (80 aamma 48-62 cm takissusillit). Nimeeq ukiuni 9-10-ni uumareeraangami suffisinnaalersarpoq. Kigutilik ukiortunerpaaq nunatsinni pisarineqarsimasoq ukiuni 25-ni uumareersimasuuvoq, qeeraararlu ukiuni 16-ini uumareersimasuulluni.

Nimiit kigutillillu immap nqqani suffisarput, angusalluullu tukernissaasa tungaanut paarsarilertarpai.

Nerisartagaat

Qeeraqatigiit pingasut tamarmik aalisakkanik natermiunik nerisaqartarput, eqqusat, peqquit aammalu aalisakkat aqiluttut nerisarpaat. Nimiit kigutillillu immap naqqasiornerusuupput, qeeraaqqalli imarmi qaffasinnerusumiittarput, tamaani nuaarlunnik nerisaqartarlutik. Qeeraaqqat nerisartakkaminnik peqquteqartumik nerpii aqilunnerupput, qeeqqanullu ukununnga smmisatsinnut allaasunut sanilliullugit mamarineqarpallaaratik.

Aqutsineq qeeraqatigiillu

Qeeraaqqat nimiillu ningittakkanik, qassutinik qalunilluunniit pisarineqartarput. Taakkununnga ataatsimoortillugit TAC–lerlugu pisassiissuteqartoqartaraluarpoq 2015 sioqqullugu. Kisiannili 2016-imiit immikkut pisassiissuteqarfigineqartalerput. Pinngortitaleriffimmeersut ukiumoortumik misissuisarnerini kigutillit nalinginnaanerpaamik pisarisarpaat, ilimanarporlu aamma taakku pisarineqarnerpaajusarsimassasut. Kalaallit Nunaata imartaaniittartut kigutillit nimiillu 2014-imiit amerlatsikkiartulersimapput, qularnanngitsumik kiisaatit raajarniarnermi ristinik atuisussaatitaalernerat peqqutaalluni.

Tunaartarisat – itinerusumik paasisaqarfiusinnaasut

Froese R, Pauly D, editors (2022). FishBase. World Wide Web electronic publication.
www.fishbase.org (02/2022)

Gunnarsson Á (2014). Atlantic wolffish Anarhichas lupus population diversity: growth and maturation. Journal of Fish Biology 84: 339-353.

Gunnarsson Á, Hjörleifsson E, Thórarinsson K, Marteinsdottir G (2008). Growth, maturity and fecundity of female spotted wolffish Anarhichas minor in Icelandic waters.Journal of Fish Biology 73: 1393-1406.

Krog C, Carl H (2019). Blå havkat. I: Carl H, Møller PR (red.). Atlas over danske saltvandsfisk. Statens Naturhistoriske Museum. Onlineudgivelse, december 2019.

Mecklenburg CW, Lynghammar A, Johannesen E, Byrkjedal´I, Christiansen JS, Dolgov AV, Karamushko OV, Mecklenburg TA, Møller PR, Steinke D, Wienerroither RM (2018). Marine Fishes of the Arctic Region. Conservation of Arctic Flora and Fauna, Akureyri, Iceland. ISBN: ISBN 978-9935-431-69-1.