Ussuk

Erignathus barbatus

Ussuit mamaarnerminni ullup annersaani puttaaniittarput. Ass: Aqqalu Rosing-Asvid.

Angissusaa isikkualu

Ussuk puisikullassuuvoq. Sigguaniit seqquanut 2,30-2,40 meterinik takissuseqakkajuppoq, ataasiakkaat 2,50 meterinik angissuseqalersinnaasarput. Ussuit inersimasut aasakkut salunnerpaagaangamik 200-250 kg-t akornanni oqimaassuseqakkajuttarput. Pualanerpaaffigisaminni ukiuunerata qaangiukkiartornerani upernarneranilu 400 kg-t angullugit oqimaassuseqalersinnaapput. Angutivissat arnavissallu angeqqatigiipajaartarput.

Timaa takisooq siaangasorlu ilisarnaatigai pingaarutillit, pingaartumik inersimasuni. Issittumi puisinut allanut naleqqiutissagaanni allaanerussutai tassaapput illugiinnik marlunnik iviangeqarami, umii takinerupput, inuaanilu qiterleq takinerpaasarpoq, taamaalilluni talerui kipparinnerusutut isikkoqartarlutik. Piaqqat qiviunik meqqoqarlutik nakkartarput, soorlu natsiit aamma aataat, natsiilli aataallu piaraat qaqortunik meqqoqartarput, ussuit piaraat kajortunik meqqoqartarput.

Ussuk ilisariuminartuuvoq takisuumik timeqarami, umiilu takisuut. Asseq: Aqqalu Rosing-Asvid.

Nerisarisartagaat

Ussuit aalisakkat, raajat uumasullu natermiut soorlu sangujaat, inalugallit, uillullu nerisarisarpaat.

Siaruarsimanerat amerlassusaallu

Takussutissiami takuneqarsinnaavoq ussuit assigiinngitsut marluk Issittup imartaani siaruarsimanerat.

Ussuit immikkoortinneqartarput ussoqatigiinnut marlunnut; Erignathus barbatus barbatus aamma E. b. nauticus. Siaruarsimaffiisa killingi pillugit erseqqinnerusumik isumaqatigiissutigineqarsimanngillat, sumiiffiilli imminnut qaleriittuulaarsinnaasarput (nunap assinga takuuk). Kalaallit Nunaanni kisinneqarsinnaasimanngisaannarput, Atlantikumi kisitsinerit ikipput sumiiffinnilu annikitsuninngaanneersuupput. Taamaattumik Erignathus barbatus barbatus pillugu peqassuseq ilisimaneqanngilaq. Erignathus barbatus nauticus-illi amerlanerusut ilisimaneqarpoq. Amerlanerpaartaalli Beringip Ikersuaniipput, tassani ussuit 300.000-it missaanniissangatinneqarput. Sumiiffinni allani amerlassuserisinnaasaannik aamma kisitsisaateqartoqarpoq, ussunnullu Erignathus barbatus nauticus-inut tunngatillugu sumiiffinni tamani katillugit 400.000-it sinnerlugit amerlassuseqassangatinneqarput.

Kinguaassiortaasiat

Ussuk inersimanngitsoq sikup qaavani. Ass: Aqqalu Rosing-Asvid.

Puisit allat assigalugit ussuk nalinginnaasumik piaqqisinnaalersarpoq ukiut tallimat missaannik utoqqaassuseqaleraangami (ilaat ukiut marluk-pingasut siusinaarlutilluunniit kingusinaarsinnaasarput). Ussuk sikuni saatsersuni imaluunniit sikup sinaani imaanut ammasumi apriilip-maajip qaammataasa nikinneranni piaqqisarpoq. Piaraq 1,30 meterit 35 kg-llu missaanni angissuseqarlunilu oqimaassuseqartarpoq. Arnamini ullut 24-t missaanni miluttarpoq, taamaalilluni ullormut 3 kg-t missaanik oqimaalleriartarluni. Piaqqap arni qimakkaangamiuk 100 kg-t sinnerlugit oqimaassuseqalersarpoq. Ussuaraq piaqqiarineqaannarluni akunnialuit qaangiutiinnartut ulloq taanna immamut aqqarsinnaanngoreertarpoq, milunnermilu nalaaniit nammineerluni nerisassarsiorsinnaalersarluni.

Angutiviaq upernaraangat aqqaamanermini ”erinarsortalersarpoq”. Ilimanarpoq sumiiffigisartakkani illersorniarlugit imaluunniit arnavissanut pilerinarsarluni erinarsortartoq. Maajimi piaqqat miloreernerisa kingorna nuliorrattarput. Ussuit puisit allat assigalugit kingusinaartumik iluminnerat aallartittarpoq. Tassa imaappoq mannik peersamit putuneqaraangami ikitsunnguariarluni averiarluni unittarpoq, aatsaallu aggustimi illiaanut ikkuttarpoq, illaarlu alliartulersarluni.

Mamaartarnerat

Ussuit mamaartarnerisa qaqugorpiaq pisarnera qanorlu sivisutigisarnera aalajangeruminaappoq. Aasarluarnerani, juunip qiteqqunneraniit aggusti ilanngullugu, annertuumik mamaartarpoq. Taamaalinerani kajuaartumik qalipaateqalersarpoq, sikumilu innangaffigisimasaani meqqui katagarsimasut nippussimasarput. Aasap naajartornerani nutaanik meqqunikkaangami qasiusattumik sølverpasittumik qalipaateqartarpoq. Ussuit amerlasuut Kalaallit Nunaata imartaaniittartut kassimikkut qaqortortaqartarput (asseq ilisimatusarnermut tunngasortaata nalaaniittoq takuuk).

Killiffik

Ussuit assigiinngitsut marluk piaqqisartoqatigiinnut arlalinnut immikkoortinneqarsinnaagunarput; tassa ima assigiinngitsigalutik puisit immikkoortut eqimattat allaat arlaat piniagaagaluarpata immikkoortunut aappaannut sunniuteqassanani. Puiseqatigiiaat aalajangersimasut pisarineqartarpallaartalernissaat pinaveersimatinniarlugu puiseqatigiiaat assigiinngitsut immikkoortillugit killiffissiorneqartarnissaat pisariaqassaaq. Maannaqqissaarmi ilisimaqqissaanngilarput ussoqatigiiaat siaruarfigisimasaasa killeqarfii sumiinnersut, imaappoq killeqarfii ussoqatigiiaat siaruarsimanerannit killilerneqarsimanersut imaluunniit ussoqatigiiaat iluminni amerlassusiat killeqarfiliisutut (ussuttaat qassiunersut) aalajangiisuunersoq. Taamaammanuna Kalaallit Nunaata imartaaniittartut ussuit killiffissioruminaatsut. Aammali ussuit imartarujussuarmi siaruarsimasarnerat imminermini ussunnut pineqartunut ilanngartorneqarpallaarnissaannut illersuisuuvoq. Kalaallit Nunaata nammineerluni uumasunik nungutaanissamik ulorianartorsiortinneqartunik Ussuit allattuiviani (qallunaatut rødliste) ussuit pillugit allanneqarsimapput ”paasissutissat amigarpallaarput”, kisiannili uumasoqatigiittut ussuit navianartorsiortinneqanngitsutut nalunaarsorsimasuullutik.

Aqutsineq

Ussunniartarnerit tamatumalu aqutsivigineqarnera NAMMCO-p ataani pisarpoq.

Ussuk nutaanik qasertunik meqqutaaqqammersoq qaammataasanut nassitsissuserneqartoq. Ass: Aqqalu Rosing-Asvid.

Ilisimatusarneq

Ussuit arajutsiuminaatsuupput ilisariuminartaqalutillu, sikup qaavaniikkaangamik. Taamaannerallu peqqutaalluni uumasunik imarmiunik allanik (soorlu qilalukkanik qernertanik qaqortanillu) kisitsisarnerni ussuit ilanngullugit kisinneqakkajuttarput. Ussuit amerlassusaat amerlassusaasalu ineriartornerat pillugu misissuinerit qanoq oqaluttuarsinnaanersut paasiniarlugu sulisoqarpoq.