Ussuk

Erignathus barbatus

Ussuk mamaartoq. Ass: Aqqalu Rosing-Asvid.

Angissusia

Ussuk puisikullassuuvoq. Sigguaniit seqqua naallugu 2,30-2,40 meterinik takissuseqakkajuppoq, ataasiakkaat 2,50 meterit angissuseqalersinnaasarput. Ussuit inersimasut aasami salluutillutik 200-250 kg-llu akornanni oqimaassuseqakkajuttarput. Pualanerpaaffigisaminni ukiuunerata qaangiukkiartornerani upernarneranilu 400 kg-lut angullugit oqimaassuseqalersinnaapput. Angutivissat arnavissallu angeqqatigiipajaartarput.

Ussuk ilisariuminartuuvoq takisuumik timeqarami. Asseq: Aqqalu Rosing-Asvid.

Nerisarisartagaat

Ussuit aalisakkat, raajat uumasullu natermiut soorlu sangujaat, inalugallit, uillullu nerisarisarpaat.

Siaruarsimanerat amerlassusiallu

Takussutissiami takuneqarsinnaavoq ussuit Issittup imartaani siaruarsimanerat. Siaruarsimaffiisa killeqarfii qaleriissinnaasarput, kisiannilu killeqarfittut nalunaakkat missaanni uumasut sumiiffigisartagaat nikittarput.

Ussuit immikkoortinneqartarput ussoqatigiinnut marlunnut; Erignathus barbatus barbatus aamma E. b. nauticus. Siaruarsimaffiisa killeqarfii erseqqeqqissaanngillat, ussoqatigiillu assigiinngitsut marluusut saarngi isigiinnarlugit immikkoortikkuminaatsuullutik. Kisiannili paasissutissat amerlasoorpassuit tunngavigalugit assersuutigalugu ussuit Beringip Ikersuaneersut (Manerassuup Avannaata imartaanittoq) ussunnut Okhotskip imartaaneersunut, tassa Atlantikorsuup imartaaneersunut, sanilliussisaqattaaraanni agguaqatigiissitsisarluni angissutsit assigiinngitsut malunnarluartumik assigiinngissuteqassapput. Soorlu ussuit E.b. nauticus-ikkut niaqui naannerullutillu silinnerupput, arlamik E.b.b. nauticus-ikkunnut sanilliullutik. Aammalu kingornuttagaasigut misissuiffiginerisigut immikkoortinneqarsinnaapput.

Nunarsuaq tamakkerlugu isigalugu qassinik ussoqarfiunersoq ilisimaqqissaarneqanngilaq, kisiannili sumiiffinni assigiinngitsuni sikumiittartunik ussunnik kisitsisoqareertarnerisa kingorna qanoq amerlatigisinnaanerat naatsorsuusiortarnertigut paasiniarneqartarput, taamaalillunilu missiliorlugit amerlassusilerneqartarlutik. Taamaalilluni nunarsuaq tamakkerlugu ussuit 750.000-t missaanni amerlassuseqarnissaat missiliorneqarpoq, taakkunannga E.b. nauticus-it 450.000-nik amerlassuseqassangatinneqarput. Naatsorsuusiornerni aallaavigineqartarput sikumi uninngaartunit kisitsinerit, taakkualu agguaqatigiissillugu eqimassusiat sikumilu qanoq ittumiinnerat aallaavigalugu naatsorsorneqartarput, soorlu kangerluup sikuani aalajaatsumiittuusinnaapput, sinerissamut qanittumi sikumi aalaakkaasumeersuusinnaapput imaluunniit kisitsivigineqarsimasut sikumi maniilarsuarmiittuusimasinnaapput. Taamaaleriarlutik qaammataasamit sikut assigiinngitsut assilineqartarsimanerat tunngavigalugu sikut assigiinngitsut angissuserisinnaasaat naatsorsuusiornikkut missiliorneqartarput, ussuillu agguaqatigiissillugu sikumi taama ittumiittut ganngerunneqartarlutik agguaqatigiissitsinikkullu amerlassusiat missiliorneqartarput.

Kinguaassiortaasiat

Ussuk inersimanngitsoq sikup qaavani. Ass: Aqqalu Rosing-Asvid.

Puisit allat assigalugit ussuk nalinginnaasumik piaqqisinnaalersarpoq ukiut tallimat missaannik utoqqaassuseqaleraangami (ilaat ukiut marluk-pingasut siusinaarlutilluunniit kingusinaarsinnaasarput). Ussuk sikuni saatsersuni imaluunniit sikup sinaani april-maajip qaammataasa nikinneranni piaqqisarpoq. Piaqqisaq 1,30 meterit 35 kg-llu missaanni angissuseqarlunilu oqimaassuseqartarpoq. Arnamini ullut 24-t missaanni miluttarpoq, taamaalilluni ullormut 3 kg-lut missaanik oqimaalleriartarluni. Piaqqap arni qimakkaangamiuk 100 kg-lut sinnerlugit oqimaassuseqalersarpoq. Ussuaraq piaqqiarineqaannarluni akunnialuit qaangiutiinnartut ulloq taanna immamut aqqarsinnaanngoreertarpoq, milunnermilu nalaaniit nammineerluni nerisassarsiorsinnaalersarluni.

Angutiviaq upernaraangat aqqaamanermini ”erinarsortalersarpoq”. Ilimanarpoq sumiiffigisartakkani illersorniarlugit imaluunniit arnavissanut pilerinarsarluni erinarsortartoq. Maajimi piaqqat miloreernerisa kingorna nuliorrattarput. Ussuit puisit allat assigalugit kingusinaartumik iluminnerat aallartittarpoq. Tassa imaappoq mannik peersamit putuneqaraangami ikitsunnguariarluni alleriariarluni unittarpoq, aatsaallu aggustimi illiaanut ikkuttarpoq, illaarlu alliartulersarluni.

Mamaartarnerat

Ussuit mamaartarnerisa qaqugorpiaq pisarnera qanorlu sivisutigisarnera aalajangeruminaappoq. Aasarluarnerani, juunip qiteqqunneraniit aggusti ilanngullugu, ingattavilluni mamaartarpoq. Taamaalinerani kajuaartumik qalipaateqalersarpoq, sikumilu innangaffigisimasaani meqqui katagarsimasut nippussimasarput. Aasap naajartornerani nutaanik meqqunikkaangami qasiusattumik sølverpasittumik qalipaateqartarpoq. Ussuit amerlasuut Kalaallit Nunaata imartaaniittartut kassimikkut qaqortortaqartarput (asseq ilisimatusarnermut tunngasortaata nalaaniittoq takuuk).

Killiffik

Ussuit assigiinngitsut marluk piaqqisartoqatigiinnut arlalinnut immikkoortinneqarsinnaagunarput; tassa ima assigiinngitsigalutik puisit immikkoortut eqimattat allaat arlaat piniagaagaluarpata immikkoortunut aappaannut sunniuteqassanani. Puiseqatigiiaat aalajangersimasut pisarineqartarpallaartalernissaat pinaveersimatinniarlugu puiseqatigiiaat assigiinngitsut immikkoortillugit killiffissiorneqartarnissaat pisariaqassaaq. Maannaqqissaarmi ilisimaqqissaanngilarput ussoqatigiiaat siaruarfigisimasaasa killeqarfii sumiinnersut, imaappoq killeqarfii ussoqatigiiaat siaruarsimanerannit killilerneqarsimanersut imaluunniit ussoqatigiiaat iluminni amerlassusiat killeqarfiliisutut (ussuttaat qassiunersut) aalajangiisuunersoq. Taamaammanuna Kalaallit Nunaata imartaaniittartut ussuit killiffissioruminaatsut. Aammali ussuit amerlavallaaratik imartarujussuarmi siaruarsimasarnerat imminermi ussunnut pineqartunut ilanngartorneqarpallaarnissaannut illersuisuuvoq. Kalaallit Nunaata nammineerluni uumasunik nungutaanissamik ulorianartorsiortinneqartunik Ussuit allattuiviani (qallunaatut rødliste) ussuit pillugit allanneqarsimapput ”paasissutissaatit amigarpallaarput” (piniarneqartarnerat piujuartitsiniarnermik tunngaveqarnersoq apeqquserneqarsinnaanersoq), kisiannili uumasoqatigiittut ussuit navianartorsiortinneqanngitsutut nalunaarsorsimasuullutik.

Aqutsineq

Ussunniartarnerit tamatumalu aqutsivigineqarnera NAMMCO-p ataani pisarpoq.  Kalaallit Nunaanni ussuit piniagaasarnerat peqassutsimut akornutaanngitsutut isumaqarfigineqarpoq, kisiannili tamanna ilimagineqartut malillugit tunngaveqarpoq, tassami imartarujussuaq uummavigisaat piniarfigineqarneq ajormat. NAMMCO pilersaaruteqarpoq ussuit pillugit ilisimatusartartut 2022-mi katersorniarlugit. Tassani ilisimatusartartut nalilersussavaat Atlantikup imartaaniittartut ussuit ussoqatigiiaanut arlalinnut immikkoortinneqarsinnaanersut (pingaartumik imartani ussuit immikkoortorujussuullutik uumasuusut eqqarsaatigalugit), piniagaasarsimappatalu illersorneqarsinnaasumik piujuartitsiniartumillu ingerlanneqarnersoq paasiniaqqullugu.

Ussuk nutaanik qasertunik meqqutaaqqammersoq qaammataasanut nassitsissuserneqartoq. Ass: Aqqalu Rosing-Asvid.

Ilisimatusarneq

Ussuit sikup qaavaniikkajuttuupput, arajutsiuminaatsuupput ilisariuminartaqalutillu takisuukajaamimmi timeqaramik. Taamaannerallu peqqutaalluni uumasunik imarmiunik allanik (soorlu qilalukkanik qernertanik qaqortanillu) kisitsisarnerni ussuit ilanngullugit kisinneqakkajuttarput. Qaammataasanut nassitsissutit iluaqutsiullugit missiliukannerneqarnikuuvoq ussuit qanoq sivisutigisumik aqqaamasarnersut, taamaalilluni aamma missiliorneqarsinnaalersimavoq ussoqatigiinnit qanoq amerlatigisut ukiup qanoq ilinerani sikup qaavani uninngaartarnersut. Sumiiffinni assigiinngitsuni ussuit amerlassusiat pillugu ilisimasat amerliartorput, kisiannili aamma sumiiffinni (imartani) allani angisoorujussuarniit paasissutissaateqanngikkallarpugut.