Nunatta kapisilia immikkuullarissoq Saqqummersinneqarfia 17.11.2007

Kapisillit kuuanni kapisillit immikkorluinnaq ittuupput. Kapisilinni kapisillit sananeqaataannik misissuinerup ersersippaa, atlantikup avannaani kapisilinnut allanut akuliusimanngilluinnarlutik uumasuusut, kapisillit kingornussaasa assigiinngisitaarnerannik misissuinerup aamma ersarissarpaa kapisileqarfinni allani kapisilinnut naleqqiullugu kingornuttagaat assigiiaarneroqisut.
Tamanna aallaaveqarsorineqarpoq kingullermik sermersuaqarnerata kingorna kapisillit sumiiffimmut pisimasut ikittuinnaasimanerat, aamma kapisileqatigiinnit allanit taamanerniilli immikkoorluinnarlutik uumasuusimanerat. Kapisilinni kuuk Kalaallit Nunaanni kuuit kapisilinnit suffiffigineqartartut ilisimaneqartut kisiartaaraat, Kapisilinnilu innuttaasut kaammattuuteqarnerisigut sumiiffik pillugu eqqissisimatitsinissamik nalunaarummik atuutsitsilernissaq Namminersorlutik oqartussani pinngortitaq pillugu aqutsiveqarfimmit maanna sulissutigineqarpoq.
Tupaallannarpallaanngilaq Kapisillit kapisilii kapisileqatigiiaanit allanit allaanerussuteqarmata. Tupaallannartorli tassa TAAMAK allaanerutigimmat. Immikkuullarilluinnarnini immikkuullarequtigaa, sananeqaatinik ilisimatusartoq Jacob Hemmer Hansen, DTU Aquami Populationsøkologi og genetikimeersoq qungujulluni oqarpoq.Taassuma allaat Kapisillit kapisiliisa timaasa sananeqaataannik allaaserinninnermini oqaaseq »annilaarnartoq« atorpaa.
Kapisillit kapisiliisa sananeqaatimikkut immikkuullarilluinnarnerannut kapisillit uumasuuneranni pissutsit tunngaviupput, ilaatigut kapisillit sumiiffigisartagaannit allanit immikkoorluinnartumiikkamik,sermersuaqarnerata nalaannit ukiut tusindtit ingerlaneranni tamaani pissutsinut naleqqussarsimasuullutik. Kapisilik suffissagaangami kuummut nammineq pinngorfigisimasaminut uteqqittarpoq. Taamaattumik kapisileqatigiit assigiinngitsut tamarmik immikkorluinnaq sananeqaateqarput, amerlanngitsuinnaat sananeqaatimikkut allanit nutarterneqartarnerat pissutigalugu.
Europami aamma Amerikap avannaani kapisileqatigiinnit ilaatigut kapisillit »tammartoorlutik« kuunni »takornartani« suffisarput. Kisianni Kapisillit kapisilii Kalaallit Nunaanni kapisileqatigiit kisiartatuarimmassuk tamanna qaqutigorsuaq pisarpoq. Tamatuma saniatigut qularnanngilaq aalisakkat ikittuinnaat sumiiffimmiittuulersimasut tamassuma ukiut 8.00010.000 matuma siorna sikuerunnerata nassataanik, aalisakkat taamannak sananeqaatillit amerlanngeqisut Kalaallit Nunaanni uumasuulerlutik.
Ilisimagisatut Suliniut aallaqqaammut aallartinneqarpoq kalaallimit biologitut ilinniartumit, Kim Andreas Poulsen Krohnimit, Syddansk Universitetimeersumit. Taassuma ilimagisimavaa Kapisillit kapisilii immikkuullarilluinnartuusut ilinniakkaminillu naammassinnissalluni allaaserisaqarnerminut atatillugu uppernarserusussimallugu.
Sumiiffimmi aalisartut peqatigalugit kuummit kangerlummiillu kuummut ungasinngitsumiittumit kapisillit angisuut 50it pissarsiarai DTU Aquamilu sananeqaatinik misissuisartut attaveqarfigalugit. Suliniut tassannga siammariartortinneqarpoq ineriartorlunilu. 2011mi ukiakkut aalisakkat kuummit kapisileeqqanik 54inik elektromik aalisarnikkut pisariarineqartunik ilaneqarput. Tamatuma kingorna misiliutissatut katersat, Pinngortitaleriffiup toqqorsivianit kapisillit tattaanik 1938 aamma 1939mi katersat sa naneqaataannik assersuussisoqarpoq, taamaaliorsinnaanerlu immini tupinnartuliaasutut naliligassaalluni.
Misissukkat katinneranni erseqqilluinnartumik paasineqarpoq Kapisillit kapisilii Europa aamma Amerikap avannaata kapisiliinit sananeqaatimikkut allaanerussuteqalaartut. Kapisillillu 1938p siorna aamma kingorna sananeqaatimikkut allanit akuneqarsimanngitsut. Avatangiisit pissusaat Kalaallit Nunaanni tatsit sermersuarmit aallaaveqartut nalinginnaasumik kapisilinnit suffiffigineqarnissaminnut suaallu uumaannar nissaannut nillerpallaarput. 1950ikkunni Kapisillit kapisilii Nuup Kangerluani kuunnut allanut misilillugu nuunniarneqaraluarput iluatsitsisoqaranili, Pinngortitaleriffimmi ilisimatusartoq Rasmus Hedeholm oqaluttuarpoq nangillunilu: Kapisillit kuuata tasertaa qularnanngitsumik patsisaaqataavoq Kalaallit Nunaanni kapisillit suffisartut kisiartaannik peqarneranut. Sermimit erngup tasermiittarnerata sivisussusaa pissutaalluni tatsip kissassuserilersagaa kapisillit suffisinnaanerannut aalajangiisuusarput, taamaakkaluartoq suli nillerluinnartuugaluarpoq. Tamatuma saniatigut tatsip inuussutissatut akua appasippoq tamannalu pissutigalugu Kapisillit kapisilii sumiiffinni allani kapisilinnut naleqqiullugu arriinnerusumik alliartortarput, kiisalu sivisunermik imermiittarluni imaanut avalannginnermini.
-Kapisillit nungukkiartorpat? Kapisilinni kapisillit qanoq amerlatiginersut naluarput. Kisianni kapisileqatigiit uumapput ajorpasinnatillu, aamma ima amerlarpasitsigipput kinguaassiortut assigiippallaarnerannit akornutissarsisinneqarneq ajorlutik. Paarlattuanik ima ikitsigipput pinngortitaq allanngussagaluarpat naleqqussarnissamik ajornartorsiuteqarsinnaallutik, taamaattumik oqartoqarsinnaavoq innarliasinnaasoq, Jakob Hemmer Hansen oqarpoq, Rasmus Nygaardilu Pinngortitaleriffimmi Aalisakkanik Qalerualinnillu ilisimatusartoq alla ilanngussilluni:
Kapisillit kangerluata qinnguani kapisillit qanoq amerlatigisut pisarineqartarnersut ilisimanngilarput.Kapisillit kapisiliat ukiorpassuarni aalisarneqarpoq sulilu piulluni. Aperisoqarsinnaavoq sooq illersorneqartariaqarnersoq, ilisimatooq aperaaq ingerlaannarli nangilluni imminut akivoq:
Kapisillit kapisilii immikkuullarilluinnaqqissaarput nunarsuarmi pinngortitanit immikkuullarilluinnartunut ilaalluni. Sermersuaqarnerata kingulliup nalaanniilli ukiuni tusindtilikkaani uumasuuinnarsimanera immini tupinnartuuvoq. Tammassagaluaruni uteqqinngisaannartussaavoq. Aalisarneq annertusissagaluarpat tamatuma saniatigut silap pissusaanik unamminartorsiortinneqalissappat taava ernumanissamut patsisissaqarpugut. Nunaqarfimmiut namminneq peqassutsip illersorneqarnerunissaa pillugu pisortanut saaffiginnillutik suliniuteqalersimanerat arlaanik tunngaveqarsimassaaq.
- Elektromik aalisarnermi elektrodet atorlugit imeq sarfalerneqartarpoq. Allunaasaasap qupinnguallannartutallip eqqaaniittut aalisakkat nukillaartinneqartarput. Qalut atorlugit aalisakkat ilisimajunnaarsimasut ilisimatuunit katersorneqariarlutik paperuinit misissugassanik peersiffigineqariarlutik aalisakkat avalatseqqinneqartarput. Ualip ataatsip ingerlanerani kuummit kapisileeqqat 54-it misissugassanik peersiffigineqarput. Aalisakkat peersiffigineqaramik ki ngorna ajoratik ingerlaqqipput.
- Aalisakkap paperuanit misissugassaq annikitsuarannguaq qiorneqarpoq. DNA-mik misissugassamik pissarsiniarnermi atugassaq angisoorsuusariaqanngilaq. DTU Aquami ilisimatuut kapisillit tattaat 1938-mi katersat atorlugit DNA-mik misissugassanik pissarsipput.
- Assip Google Earthimit Nuup kangerluani Kapisillit kuua takutippaa (tikkuut aappaluttoq). Nuuk nalunaarsugaavoq.
- Anthon Mathæussen kapisilinniartartoq Nuummeersoq, Kapisillit kapisiliinik karsimiittuuteqanngilaq. Taakkuami ima ikitsigaat kangerlummi pisarinissaat ilimanaateqarani. Paarlattuanik kapisillit Europameersut Amerikallu avannaanersut amerlasoorpassuit nunatta imartaani katersuuttarput tamaani puallarseriarlutik kingorna kuuit namminneq pinngorfigisatik suffiartorfigalugit uteqqittarlutik.
- Aalisakkap tattaa Kapisillit kapisiliinit 1938-imi tigusaq. Misissuisarfimmi aalisakkat tattaasa nigguisa panernikuiniik peersilluni kapisillip kingornuttagaanik DNA-nik tigusisoqarsinnaavoq. Taava kapisilik 1938-meersoq ullumikkut kapisilinnut sanilliunneqarsinnaalissaaq. Assiliisoq: Jakob Hemmer Hansen, DTU Aqua.
- Kingornuttakkat ingerlateqqinneqartarnerat nalaatsornerinnarmik tunngaveqartarpoq, soorlu immaqa aningaasaq silaannarmut miloriullugu toqqaanertut illuni, kingornuttakkallu assigiinngisitaarnerat piffissap ingerlanerani uumasoqatigiit iluini ikiliartortarput. Kingornunneqarsinnaasut (uani ammalortuni qalipatani takusassiarineqarsimapput) angajoqqaamiit kinguaamut ingerlateqqinneqartarput, kisiannili kingornunneqarsinnaasut ingerlateqqinneqartartut akulikissusiat uumasoqatigiit iluini kinguaariinniit kinguaariinnut nikeralaartarpoq, piffissallu ingerlanerani kingornunneqarsinnaasut nunguissinnaasarlutik. Assiliartalersuisoq: Jakob Hemmer Hansen. DTU Aqua.