Kissaviarsuk

Falco rusticolus

Kissaviarsuk aagasattoq, qaqortuunermi nalaani. Tunumi Sandøen Young Sound. Assiliisoq: Lars Malta Rasmussen.

Isikkua

Kissaviarsuk nunarsuarmi kissaviarsoqatigiinni assigiinngitsuni annersaavoq. Meqqui assigiinngitsorujussuusinnaapput, qaamasorujussuit, qaqqoringajaat, qasertut taartullu. Kissaviarsoqatigiit assigiinngitsut sananeqaatsimikkut assigiinngissuteqanngillat piaqqallu qatanngutigiit assigiinngitsunik qalipaateqarsinnaasarput; qaamasut taartullu.

Kalaallit Nunaanni kissaviarsuit meqquisa qalipaataat assigiinngitsorujussuusarput,  siammarsimaffigisaanni tamarmi meqqui qaamanerpaat takornartaanngillat. Kalaallit Nunaata kujasinnerusortaani kiannerusumi kissaviarsuit qalipaataat taarnerusarput. Kalallit Nunaata kujasinnerusortaani issittup kiannerusortaani kissaviarsuit taarnerusumik qalipaateqakkajuttarput. Issittup issinnginnerusortaani, tassa Kalaallit Nunaata Kitaata kujataanit avannamut Qeqertarsuaq tikillugu kissaviarsuit qasertut amerlanerupput, kissaviarsuillu qaqortut issittup issinnginnerusartaani takussaanerupput, Uummannamit aamma Illoqqortoormiut avannaani kissaviarsuit qaqortuinnanjaapput.
Kissaviarsuit piaqqat qalipaataat inersimasunit taarnerupput kajornerullutillu. Aamma siggummik eqqaatigut qasertumik tungujuartumik, isigaat qasertumik tungujuartumik aamma papiisa taartumik qalipaateqarnerisigut immikkoortinneqarsinnaapput. Kissaviarsuit marlunnik ukioqaleraangamik qalipaatissatit atisarpaat. Kissaviarsuit inersimasut isigaat sigguisalu eqqaat sungaartuupput. Papii qaqortuupput aamma qalipaataat qaamasuupput ingammillu niaqui qaamanerusarput. Kissaviarsuit qaqqorissut timmissanut allanut tigutsisilinnut paarlaanneqarsinnaanngillat.
Sului siaangallutik 109-134 cm-iupput, tassami arnavissat angutivissanit anginerugamik. Angutivissat 1180 graminik arnavissallu 2100 graminik oqimaassuseqalersinnaapput. Sului inngigissuupput akuttusuunillu isaqqilalluni timmisarpoq aammalu suluni siaarlugit aarsaartarluni.
Kiinaaleeqqamut Kitaani siammarsimasumut sanilliullugu kissaviarsuk oqimaanneruvoq suluilu silinnerullutik aamma niaquata qalipaatai assigiinngitsut ikinnerupput, tassami talluani titarniusaq ersernerlunnerugami kissaviarsunnilu qaallorissuni ersinngingajalluni.

Qanoq ukioqqortutigilersarnera

Piaqqat affaasa missaannaat kisimik ukioq siulleq anigortaraat naatsorsuutigineqarpoq. Inersimasunngoraangamik agguaqatigiissillugu arfineq-pingasunik – qulinik ukioqalersarput. Pinngortitami kissaviarsuk sivisunerpaamik uumasimasoq tassaavoq Islandimi kissaviarsuk, taanna ukiunik aqqaneq-marlunnik qaammatinillu aqqanilinnik utoqqaassuseqalerpoq, uumasuutigalugilli akuttunngitsumik 30-t angullugit ukioqalersinnaasarput.

Nerisaat

Nerisaat assigiinngitsuupput, apeqqutaalluni suut nassaarisinnaanerai. Kalaallit Nunaanni sumiiffippassuarni nerisaat tassaapput timmissat imarmiut, ingammik naajaqatigiit minnerusut soorlu naajaannaat taateraallu, tamakku erniorfiini piniarneqartartut. Nunap timaani soorlu Kangerlussuup eqqaani manniliorfiup nalaani nerisaat aqissiunerusarput ukaliunerusarlutillu. Ukiakkut timmiaaqqanik ukiiffissaminnut ingerlaartunik nerisaqarnerusarput, soorlu qupaloraarsuit, narsarmiuttat orpimmiuttallu. Ukiukkut timmissat imarmiut aqissillu nerisarinerusarpaat. Timmissat anginerusut soorlu qarsaat, mitit, nerlerit aamma ilaanneeriarlutik terianniaqqat nerisarpaat. Tunup Avannaani narlumukaat nerisaasa pingaarnerit ilagaat.

Kissaviarsuk angutiviaq utoqqaq, qaqortuunermi nalaani. Assiliisoq: Lars Malta Rasmussen.

Piaqqiortarnerat

Kissaviarsuit marlunnik ukioqaleraangamik manniliorsinnaalertarunarput, kisiannili pingasunik sisamanilluunniit ukioqaleraangamik siullermeerlutik aatsaat manniliukkajunnerusarlutik, aamma ukiut tamaasa manniliorneq ajorput. Ukiukkut upernaakkulluunniit nerisassaalitsiffiusut kingornanni manniliunngitsoortarput. Innap illernaani ulluliortarput ulluliarlu ataaseq kissaviarsunnit ukiorpassuarni atorneqarsinnaasarpoq. Kalaallit Nunaanni kissaviarsuit apriilip ulluisa aallaqqaataata missaani manniliulertarput. Manniit nalinginnaasumik pingasut-tallimaasarput. Arnavissap ullut 35-t missaanni ivanerani angutiviaq nerisassarsiortuusarpoq. Ullut 50-t missaat qaangiukkaangata juulip qaammataata naalernerani piaqqat tingisarput qaammatilli ataatsip missaani suli nerisinneqartarlutik. Kissaviarsuit manniliornermik nalaani, tassa apriilip ulluisa aallaqqaataanit juulip ulluisa 30-ata tungaanut immikkut sunnertiasuusarput. Taamaattumik akornusersornaversaarneqartassapput, tassami kissaviarsuit ulluisa eqqaanni sivisunerusumik akornusersuinerit kingunerisaanik manniliunngitsoortarmata.

Amerlassusiat siammarsimanerallu

Kalaallit Nunaanni kissaviarsuit aappariit manniliorsinnaasut 225 aamma 500-it akornanniissagatinneqarput, tassa imaappoq inersimasut manniliorsinnaasut ataasiakkaat 1000-it missaat. Kissaviarsuit kinguaassiorsinnaasut Kalaallit Nunaanni, Islandimi aamma kangimut Nunat Avannarliit avannarpasinnerusortaannit Europap avannaa aqqusaarlugu Kangianut (Asien) Beringillu Ikeraasanut aamma Alaskami Canadallu avannaani siammarsimapput. Kissaviarsuit Kalaallit Nunaanni siamasissumi manniliortarput Kitaanilu amerlanerpaallutik. Piaqqat timmisinnaasut inersimasunit angalaarnerusarput. Kujasinnerusumi kissaviarsuit kinguaassiorsinnaasut amerlanertigut aallarneq ajorput avannarpasinnerusormiulli ukiukkut kujavartarlutik.

Kissaviarsuk suli inersimasunngunngitsoq. Assiliisoq: Lars Witting.

Ilisimatusarneq

Amerikami ilisimatusartut ukiorpaalussuarni Kalaallit Nunaata Kitaani Kangerlussuup eqqaani sumiiffimmi annertunerusumi kissaviarsuit ilisimatusarfigisimavaat. Misissuinermi kissaviarsuit sannaat misissorneqarsimapput, tassunga ilanngullugit nerisaat, kinguaassiortarnerat, manniliortarnerminni iluatsitsisarnerat, stoffit nalinginnaasumik avatangiisiniinngitut aammaa kingornussassaannik misissuinerit.

Kissaviarsummik toqungasumik nassaaruit

Kissaviarsuit Kalaallit Nunaanni piniaqqusaanngillat. Kissaviarsummik toqungasumik imaluunniit timmissamik allamik piniaqqusaanngitsumik nassaaruit taakku Pinngortitaleriffimmut imaluunniit politeeqarfimmut qaninnerpaamut tunniunneqassapput.

Kissaviarsuk ajutumeersimalluni qaangiilluartoq pillugu uani atuarit.

Timmissat tigutsisillit sumik toqussuteqarsimanerat aamma stoffinik nalinginnaasumik avatangiisiniinngitsunit sunnerneqarsimanerat misissorniarlugit Pinngortitaleriffimmi nalunaarsorneqartarput tassaniitinneqartarlutillu.