Qilalukkat qernertat

Qilalukkat qernertat. Ass.: M.P. Heide-Jørgensen.

Monodon monoceros

Qilalukkat qernertat pinngortitaassusiat

Qilalukkat qernertat qilalukkanut qaqortanut ilaqutaapput, arfiupput kigutillit akunnattumit anginerulaartumik angissuseqarlutik meterit sisamat-tallimat angullugit takissuseqalersinnaasut. Angutivissat immikkuullarissutigilluinnakkaminnik kiguserfimmik qulliup saamia-tungaatigut talliartortumik tuugaaqartarput. Qilalukkap qanoq utoqqaatiginera apeqqutaalluni tuugaava takissuseqartarpoq, meterillu pingasut tikillugit takissuseqalersinnaasarluni. Ilaanneeriarluni qilalukkat marlunnik akuleriillutik naasimasunik tuugaqarsinnaasarput, amerlanerpaatigulli ataasiinnarmik saamia-tungaani tuugaqartarput. Aammattaaq arnavissanik tuugalinnik siornatigut nalunaarutiginnittoqartarnikuuvoq, tamannali qaqutigoorluinnartuuvoq. Angutivissat tuugaatik ittortanngorniuunnerminni atortaraat ilimagineqarpoq, sunali peqqutaalluni tuugaaqartarnerat ilisimaqqissaarneqanngilaq.

Arnavissat ukiut arfineq-pingasut-qulingiluallu missaanik utoqqaassuseqaleraangamik kinguaassiorsinnaanngortarput, ukiullu marluk-pingasukkaarlugit piaqqisinnaasarlutik. Qilalukkat qernertat utoqqaassusiat missiliorniaraanni tuugaap, taamaallunilu qilalukkap qernertap ukiumiit ukiumut alliartortarnerata – tuugaaq kipigaanni titarnerit ammalortut kisinnerisigut – paasineqarsinnaavoq. Utoqqaanerusunilu ammalortortai takujuminaassinnaasarput. Taamaammat Pinngortitaleriffimmeersut Københavns Universitetianeersunik suleqateqarlutik utoqqaassusiliisarnermi periutsimik allamik suliaqarput, isip igalaasartaani aminosyret allanngorarneranik misissueriaaseq naapertorlugu, taallugu Aspartat Racemisering. Taanna periuseq atorlugu qilalukkat qernertat utoqqaanerpaat 100-t qaangerlugit ukiulittut missiliuunneqarsimapput.

Qilalukkat qernertat inuusukaat kajorujunngikkunik qasiartuusarput, utoqqaliartornertillu ilutigalugu qasiarnerat taarsiartortarpoq taamaalillutik qernertunik qaqortunillu milakulaarnerulertarlutik. Inersimasut qaamikkut amitsuinnarmik titarnersaqalersarput. Qilalukkat qernertat qaleralinnik amikunillu nerisaqarnerusarput aammali saarulliit, eqalukkat raajallu nerisaasa ilagaat. Qilalukkat qernertat ersittunik kiguteqannginnamik pisatik ilivitsuutillugit millugullugit nerisarisarpaat.

Qilalugaq qernertaq ersittunik kiguteqanngilaq, pisanilu millullugit nerisarlugit. Angutivissat kisimik kakkivissaminni saamerlermi talliartortumik tuugaqartarput. Asseq: M.P. Heide-Jørgensen.

Siammarsimanerat

Qilalukkat qernertat Atlantikup issittortaani taamaallaat siammarsimapput, Kalaallit Nunaannilu Kitaata Tunullu imartaanni naammattoorneqarsinnaallutik. Aasap qaammataani qilalukkat qernertat kangerlunniittarput sinerissallu qanittuiniittarlutik. Ukiarluni sikunialeraangat qilalukkat qernertat imaq sikuusoq qimattariaqartarpaat, nerisassarsiorlutillu imartanut maniilarsuarnik sikorsuaqartumut avalattarput.

Taamatut ukiakkut ukiukkullu neriniartarfiit qilalukkanut qernertanut pingaaruteqartorujussuusut Pinngortitaleriffimmi ilisimatusartartunit uppernarsineqarsimavoq, tassami piffissani taakkunanerpiaq ukioq kaajallallugu nerisarisartakkamik amerlanersaat tamaani nerisarmatigit (qilalukkat qernertat nerisarnerat pillugu uani atuarit). Aasakkut (juulimiit septembari ilanngullugu) Kalaallit Nunaata kitaani Qimusseriarsuami Kangerlussuarmilu qilalugaqatigiiaanik naammattuuisoqarsinnaasarpoq, aamma Tunumi Ikermi, Sermilimmi, Kangerlussuarmi, Blosseville Kysten´imi aamma Ittoqqortoormiini immikkoortunik qilalugaqatigiiaaqarpoq. Ilanngullugu Nunami eqqissisimatitami (Dove Bugtimi aamma sermersuup immami isuliffiani 79° N) arlalinnik qilalugaqatigiiaaqarpoq. Taakkualu akornanni paarlaasseqatigiittoqarpallaarneq ajorpasippoq. Qilalukkat qernertat aasarsiortarfimminnut ukiisarfimminnullu aalajaalluinnarlutik utikkattuupput, taakkoqqissaallu ukiut tamarluinnaasa takkuteqqittartuullutik.

Qilalukkat qernertat aasakkut (sungaartoq) ukiukkullu (kajortoq) sumiiffigisartagaat, taakkualu akornanni ingerlaartarfigitissaganeqartut (tikkuutit). Tigusiffigisaq: NAMMCO 2017.

(Qulaani takutitassiap oqaasertai kalaallisuunngortillugit: Distribution = siaruarsimanerat; Summer = Aasaq; Winter = Ukioq;Winter assumed = Ukiuunerani sumiiffigisartagaattut ilimagisaq); Migratory area = sumiiffiit ingerlaarfiusartut; Miogration = Ingerlaarneq; Narwhal Stocks = Qilalukkat qernertaqatigiiaat)

Canadap Issittortaata qeqertartaasa imartaanni qilalukkanik qernertanik qaammataasanut nassitsissutilersuisarnerit aamma takutippaat taakanissaaq  qilalukkat qernertat ingerlaarfigisartakkaminnik sumiiffigisartakkaminnullu aalajaalluinnartuusut. Ukiut tamarluinnaasa aqqutigisartagartik taannaqqinnaaq atuarlugu ingerlaartarput Baffin Bugtenimi aamma Davis Strædemi piffissaq aalajangersimasoq eqqorlugu ukiuunerani najortakkaminnukartarlutik. Novembarip naalerneraniit apriilip tungaanut imartani taakkunaniittarput, aasakkut najorneqartartuni qilalukkat qernertaqatigiiaat assigiinngitsut imartani ukiiffinni taakkunani naapittarsimassapput. Maajip junillu ingerlanerani sikup sinaa atuarlugu Canadap Issittortaata qeqertartaasa, nunatsinnilu Qimusseriarsuup  Kangerlussuullu (Avanersuarmiittoq) imartaanni aasaanerani aalajangersimasumik najortakkaminnukaasarlutik.

Tunumi qilalukkat qernertat aasakkut Ittoqqortoormiip kangerluanukartartut Pinngortitaleriffimmeersut paasinikuuaat, ukioraangallu ungasinngitsunnguamut taamaallaat ingerlaartartut. Kangerlummi sikugaangat Blossevillep sineriaani ikkannertaanukartarput, tassanilu qaleralinnik pisaqarsinnaasut ilimagineqarpoq. Kangerluk sikueraangat utertarput (qilalukkat qernertat Tunup imartaani ingerlaartarnerat pillugu uani atuarit).

2010-2013-imi Ittoqqortoormiini kangerlummi qilalukkat qernertat 28-t qaammatikkaarlugu sumiiffii. Tigusiffik: Heide-Jørgensen et al. 2015.

Ittoqqortoormiini kangerlummi qilalukkat qernertat qanoq nerisaqartiginerat qanorlu nerikulaartiginerat misissorniarlugu ilisimatusartartut qilalukkat qaammataasanut nassitsissutillit naavisa iluinut kissarnersiuteeqqanik inissiisimapput. Nillertunik, soorlu aalisakkanik imal. amikuaqqanik nerisaqaraangata aqajaruisa kissarnerat appartarpoq (qilalukkat qernertat piaqqisarnerat pillugu uani atuarit).

Kalaallit Nunaanni killiffik

Kalaallit Nunaanni qilalukkanik qaqortarniarneq qernertarniarnerlu avannaamiunut Tunumiunullu pingaaruteqarnerpaat ilagaat, arfernilu kigutilinni kisiartatuaallutik qilalukkat ukiumoortumik pisassiissuteqarfigineqartarput. Qilalukkat qernertat 1800-kkut naalerneranniit piniagaasupilussuusimapput, 1993-2003-llu ingerlaneranni agguaqatigiisillugu ukiumut 519-it pisarineqartarsimallutik. Qilalukkanik qernertanik nakkutigineqanngitsumik piniartarnerit peqqutaallutik qernertaqassuseq appariarujussuarnikuuvoq, taamaammallu 2004-miit ukiumoortumik pisassiisoqartalerpoq. Uumassusillit nungutaanissamik ulorianartorsiortinneqartut allattorsimaffianni, IUCN-ip allattorsimaffiani Rødliste´mik taaneqartartumi, sumiiffinni aalajangersimasuni qilalukkat qernertat nungutaanissamik ulorianartorsiortutut allassimanermiit ullumikkut ulorianartorsiupajaartutut allassimalernikuupput Rødliste´p Kalaallit Nunaannut tunngasortaani aamma taamatut nunarsuarmut tamarmut tunngatillugu Rødliste´anni qernertat taama nalunaarsugaaleqqapput. Qimusseriarsuarmiittulli suli naliliiffigiuminaakkallarput. 2019-imi NAMMCO-p ilisimatuussutsikkut ataatsimiitsitaliaa qilalugaqatigiiaakkuutaanik nalilersuipput, Tunullu imartaaniittartut:  Ittoqqortoormiini, Kangerlussuarmi Tasiilamiittullu piniagaanerat, silap pissusiata allanngoriartornera tamatumalu nassatarisaanik akornusersuutit allat peqqutaallutik, assorsuaq qilalukkanut navianartorsiortitsisutut ikiliartortitsiseqataasutut aammalu assorsuaq ikiliartortitseqataasutut nalilerneqarput. Issittumi silap kissatsikkiartuaarnera taamaattoqarneratalu nassatarisaanik allannguutit allat pilersinneqarnikuusut peqqutaallutik qilalukkat qernertat siaruarfigisimasamik kujataaniittuini ulorianartorsiortinneqartutut naliliiffigineqarput.

Tunumi qilalukkamik qernertamik pilattut. Asseq: N.H. Nielsen.

Ilisimatusarneq aqutsinerlu

Pinngortitaleriffiup qilalukkanik qernertanik misissuisarluni malinnaaffiginninnini annertusarpai kalaallit, qallunaat nunanilu tamalaanit aningaasaliisartut tunissuteqarnerisigut. Taamatut misissuisarnerit biologit piniartulllu akornanni suleqatigiissutigineqarlutik ingerlanneqartarput misissorneqartarlutillu: qilalukkat ingerlaartarfii, piaqqiortarnerat, utoqqaliartortarnerat kiisalu timmisartumik  suluusalimmik kisitsisarnerit ingerlanneqartarput. Ilanngullugit qilalukkat qernertat uisarusernermik kingunerluutigisaannik, soorlu umiarsuit angallannerulernerinik aammalu immap naqqanik sajuppillatsitsisarnerinit kingunerinit sunniutit misissuiffigineqartarput aammalu silap pissusiata allanngornerata uummaviinut sunniutaannik allannguutinik uterteqqinneqarsinnaanngitsunik ilisimatusartoqartarpoq.

Qaammataasanut nassitsissutit qilalukkap qernertap ataatsip ingerlaartilluni sumiittarnerinik malinnaatitsisinnaavoq. Nassitsissutit taama ittut qilalukkap qernertap ingerlaarnermini sumiinneranik takutitsisarpoq, sumi aasisarneranik sumilu ukiisarneranik aammalu qilalugaqatigiiaat imminnut ataqatigiinnerannik paasisaqartoqartarluni. Qilalugaqatigiiaat ilaat qilalugarpassuusinnaapput ataatsimoortut imaluunniit qilalugaqatigiiaat mikinerusut, tassa qilalukkat ataatsimoortut ikinnerusunik qilalugartallit, assersuutigalugu eqimattat ataatsimoortut mikinerusut immikkoortulli arlalialuusinnaapput. Nassitsissutit iluaqutsiullugit pissuserisartagaat kisimik malinnaaffigineqarneq ajorput. Aamma assersuutigalugu aqqaamasarnerat malinnaaffigineqarsinnaavoq – uani agguaqatigiissillugu qanoq sivisutigisumik aqqaamasimanersoq takuneqarsinnaavoq. Paasissutissat taama ittut pingaartumik timmisartumik qulimiguulimmik atorluni kisitsinermi Pinngortitaleriffimmeersut pissarsiarisaat naatsorsuusiornerni atorneqartarput aqqaamasortaannut nalimmassaatitut.

Pinngortitaleriffik NAMMCO SC-mi (Atlantikup Avannaani Miluumasut Imarmiut pillugit Ataatsimiitsitaliaat) aamma JCNB SWG-mi (Canadamiut/kalaallit qilalukkanik piujuartitsiniarneq pillugu ataatsimiitsitaliaat) aallartitaqartarput. JCNB SWG-p NAMMCO SC-llu suleqatigiinneranni qilalukkat qaqortat qernertallu Kalaallit Nunatta Canadallu akornanni pisassiissutigineqarsinnaasut amerlassuserisinnaasaannik aalajangersaasarput. NAMMCO SC-iittaarlu Tunumi qilalukkanik qernertanik peqassuseq aaliangersaavigisarpaa. Paasissutissat JCNB-p NAMMCO-llu ataatsimiitsitaliaannut ingerlatinneqaqqittarput, taakkualu Namminersorlutik Oqartussanut, piujuartitsiniarnissaq siunertaralugu pisassiissutigineqarsinnaasunik siunnersuisarput. Siunnersuineq taanna aammalu piniartunit paasisat tunngavigalugit Namminersorlutik Oqartussat ukiunut tallimanut tullinnguuttunut pisassiisarput. JCNB-p NAMMCO-llu piujuartitsiniarnissaq eqqarsaatigalugu siunnersuineranni qilalugaqatigiiaat immikkoortiterlugit pineqartarput, Namminersorlutillu Oqartussat kommuninut pisassiissutinik agguataarisarlutik. Naalakkersuisut nittartagaanni arfernut pisassiissutit agguataarneqarneri kingulliit malinnaavigineqarsinnaapput. Qilalukkanit qernertaneersunik tunisassiorneq, arferneersunillu tunisassiorneq tamaat isigalugu CITES-imiit malittarisassat malinneqarput (CITES-ip malittarisassai uani atuakkit).

Qilalukkat qernertat pillugit paasisaqarnerugit: