Nannut

Nanoq piaralik. Assiliisoq: Ø. Wiig.

Ursus maritimus

Nannup pinngortitaassusia

Nanoq nannunit tamanit anginersaavoq. Angutivissat anginersaapput agguaqatigiisillugulu 500 kg-nik oqimaassuseqarlutik, anginerpaaffimminnilu 800-1000 kg angusinnaasarlugu. Qingaaniit pamiuata nuuanut takissusaa 2,85 meteriusarput. Nikorfatillutik meterit 3-4-t anugsarpaat.

Arnavissat minnerupput 200 kg miss. oqimaassuseqarlutik, anginerpaalli 400 kg angullugu oqimaassuseqarsinnaasarlutik. Oqimaassusaat ukiup ingerlanerani allanngorartorujuuvoq, ukiuuneranilu saluttuaranngortarput upernaakkulli nerisassaqarluartillutik puallapallassinnaasarlutik.

Nannup meqqui qaqortuusinnaapput imaluunniit sungaarluni/kajorluni imal. qaqortoq qaserujuttoq. Amia ussingaarami nanoq nalutsilluni imaq amianut anngunneq ajorpoq. Nannup amia qernertuuvoq/taarpoq.

Nanoq puisinniallammassuuvoq natserlu pingaarnertut nerisarisaralugu. Nannup puisip piarai apusinertamiittut naamaannarlugit sumiissusersiorsinnaasarpai, siulliiminillu qaanngortaa qulaaniit putullugu pisarisarlugu. Upernaaq nannumut pingaaruteqarluinnarpoq, tassami piffissami tassani nukissartik/inuussutissartik 75-85 % -iusoq pissarsiarisaramikku, uikiullu sinneranut nukik taanna atugassaralugu. Sumiiffiit ilaanni qaammammi martsimi aataat natsersuillu piarai nerisarisartagaannut pingaarnersaraat, taamatuttaaq ussuit taamaakkai. Aammattaaq nannup aqajuaruani aarrup neqaanik, mitit, eqalussuup neqaanik, qilalukkap neqaanik, qalerallip nerpianik, eqaluit naasumerngillu nassaarineqartarsimapput. Ilaali siluutillugit nerisarpai.

Nanoq nikussaartoq 3 meter sinnerlugu angitigisinnaavoq. Københavns Zoologisk Havemi takusassiaq. Ass.: L. M. Rasmussen.

Kinguaassiorneq

Nanoq arnaviaq sisamanik tallimallillu ukioqaleraangat piaqqiorsinnaalersarpoq, angutiviarli ukiumik ataatsimik kingoqqutsillutik kinguaasiorsinnaalersarlutik. Qaammatini martsi aamma juni piaqqiulersarput kingusiinnarlu aatsaat angutivissap anisuua arnavissap illianut nipputtarluni. Tassa imatut paasillugu qaammatini oktober/novembarimi mannissaq inerikkiartorluni aallartittarpoq. Qaammat decemberip januarimut ikaarsaarnerani nannut ernisarput apissiminiitillutik. Apissiat nunamiitikajuttarpaat sissap qanittuani, Beauforthavet-mili sikorsuaani apissiliorsinnaasarlutik. Nanoq ataatsimik marlunnilluunniit piaqqisarpoq, taakkualu taamaallaat 600 gram-inik oqimaassuseqartarlutik. Arnaviaq sisamanik iviangeqarpoq immualu orsoqaqisoq (45%-i orsoq) piaraasa alliartupiloorutigisarpaat.

Siammarsimanerat

Nanoqatigiiaat 19-it nunat immallu issittut avannarlermiipput. Sisamat nunatsinniipput. Paasissutissat: IUCN Polar Bear Specialist Group 1997.

Nannut Tunumi Kitaanilu nanissaapput, soorlu aamma nunat immallu issittut avannarliit sikoqarfiusut siammarsimafigigaat. Nunap toqqaviata (kontinentalsoklen) immami qulaatatungaani uumasut annertuumik amerliartorfiata sikutaaniittarpoq. Nannut unissanatik ingerlaartuartuupput, nannumullu allarsuarmut naleqqiullugit timimikkut kingornussamikkut tunngasutigut allanngorarfissakipput. Nannut ingerlaartarneri, timaasigut kingornussamikkut tunngasutigut allanngorarfii aammalu avatangisai tigussaasut soorlu qaqqat uiaruminaassusai tunngavigalugit, nannut nanoqatigiinnut minnernut 19-inut immikkoortiterneqarsimapput, akunnerminnilu annikitsuinnarmik imminnut attaveqaqatigiittarput.

Kalaallit Nunaanni nanoqatigiiaat sisamaapput: Kitaani, Kane Basin (Qaanaap avannaata-tungaani), Baffin Bugten aamma Davis Strædet. Immaqa aamma Kalaallit Nunaata avannaarsuata avannaani Polhavemi nanoqatigiiaat tallimaqarput.

Nannunik misissuinerit takutippaat ingammik Tunumi sikorsuarniittartut aammalu Tunup sineriaa tamakkerlugu angalaarfigisaraat.

Satellitsikkut aallakaatitsissutit atorlugit malinnnaanerit takutippaat ukiup ilarujussua nannut Tunumi sikorsuarniittartut, kujammut sarfarnera ajoqutigingaarnagu ingerlaartarlutik. Nannut nuna allanngutsaaliukkami Tunup avannaani piaqqiorfinnnaaqarqarput, aammali Tunup kujataani ikittuinnarnik piaqqiorfeqarlutik. Kitaata kujataani nanoqartarpoq, Tunumit sikorsuarnik uiaaqataasunik.

Baffin Bugtenimi nannut ukioq tamakkingajallugu Kitaata Canadallu akornanni sikuni satsersuniittarput. Upernaakkut siku aakkaangat nannut taakku amerlanersaat Canadamut ingerlaartarput, arnavissallu amerlanerpaartaat Baffin Islandimi imaluunniit Ellesmere Islandimi, Canadami piaqqiortarput. Nannut ikittuinnaat Kitaata avannaani piaqqiortarput. Taamaannerata ilimanaatigaa nannut tamaani sivisuumik piniagaangaatsiarsimaneranut qisuariarsimanerusoq.

Nannut Tunumi satellitsikkut aallakaatitsissutillit sumiissimanerat piffissani 1993-1998 aamma 2007.

Kalaallit Nunaanni killiffiat

Nunat immallu issittut avannarlerni ilimagineqarpoq 20.000 –  25.000-t akornanni amerlatigisunik nanoqartoq. Kitaata Canadallu nanui nanoqatigiiuupput ataatsit. 2007-mi Davis Strædemi nanoqatigiit kisinneqaramik 2.200-ssangatinneqarput, tamanna nalunaaqutsiinikkut pisareqqinneqartunillu naliligaavoq. Baffin Bugtenimi nanoqatigiit taamatut 1998 kisinneqaramik 2.100-ssangatinneqarput – kisiannili modelit atorlugit kisitseriaatsit ilimanarsitippaat, taakku nanoqatigiit canadamiunit kalaallinillu piniagaavallaarsimanertik tunngavigalugu 2004-mi miss. 1.600-nngorsimasut. Kane Bassinimi Qaanaap avannaata tungaani nannut 1998-imi 164-iussasut missigerneqarput.

Davis Strædemi nanoqatigiit Canadap tungaaniinnerupput Kalaallit Nunaanni annikitsuinnarmik piniagaallutik,aatsaat Kitaani sikup sinaavaniittut naammattoorneqarangaamik piniagaasaramik.

Tunumi nannut amerlassusaat ilisimaneqanngilaq. Tamatumunnga pissutaavoq Tunumi nannut sikorsuaqarfinniittut kisinneqarnikuunngimmata.

Nanoq Kalaallit Nunaanni Naasut uumasullu mianerisariallit pillugit allattorsimaffianni aamma IUCN-imi “mianerisassatut” nalilerneqarsimavoq.

Taamatut naliliinermut ilaatigut tunngaviuvoq nannut kinguaariiaat pingasut tulliuttut (ukiut 45-50 miss.) ingerlanerini 30%-inik ikileriarsimanissaat ilimagineqarmat, tassa silap pissusiata allanngortoqarnerata kingunerisaatut. USA-mi 2007-mi nannut nalilerneqarput “ulorianartorsiortutut”. Taamak nalilerneqarsimapput ilimagineqarmattaaq nunarsuup kissatsikkiartornera najoqqutaralugu sikup annikilliartornera nanoqatigiiaat ikiliartuutigissagaat. Nunat nanoqarfiusut ataatsimiinnerannit (USA, Canada, Kalaallit Nunaat, Norge, Rusland) marts 2009 Tromsø, Norgemi, naliliineq erseqqarippoq: Kissatsikkiartorneq sikullu avannarparteriartornera nannnunut annertuumik uloriarnartorsiortitsipput.

Sikumi nanoq. Assiliisoq: L. M. Rasmussen.

Misissuinerit ingerlatsinerlu

1960-kkut qeqqata missaanit nannut nalunaaqutserneqartalerput. Kalaallit Nunaanni 1973-imi siullerpaamik nalunaaqutsiisoqarpoq. 1980-ikkulli aallaqqaataanit nannut satellitsikkut aallakaatitsissutilerneqartalerput angalanerat sukumiinerusumik malinnaavigiumallugu. Satellitsikkut nannut ingerlaartarnerannik malinnaasinnaaneq nanoqatigiiaat immikkoortinnissaannut iluaqutaasimavoq. Nannut nalunaaqutsigassat helikopteri atorlugu pisarineqartarsimapput, Canadamili snescooteri aamma atorneqartarpoq, Svalbardimi umiarsuaq. Ilisimatuut misissuineranni nannut ilisimajunnartinneqaqqasarput.

Ineriartornerata sumut killinnera, suiaassusaa ukiuinillu eqqoriakannernerit nalunaarsorneqartarput. Aammattaaq kigut ataaseq 1 cm miss. takissusilik peerneqartarpoq ukiuia misissorneqarniassammat. Neqaanik aavanillu misissugassanik tigusisoqartarpoq, mingutitsinneqarnera nappaateqarnersorlu misissorneqarniassammata. Sigguatigut qullikkut aamma normulerlugu kakiorneqartarpoq, siutaasigullu plastikkiusumik nalunaaqutserneqartarluni. Taamaalillugu biologinit uumatillugu ´pisareqqinneqarpat´ imaluunniit piniartunit pisarineqarpat ilisarineqasinnaanngorlugu.

Nanoq inuussutissat uiguleriaani qaffasissumik inisseqqavoq, annertuumillu puisit orsuannik inuussuteqarluni. Taamaammat avatangiisini mingutitsinernik “POP-it”, Persistent Organic Pollutants-inik annertuumik sunnigaasinnaalluni. Taakkuupput mingutitsinerit toqunartortallit avatangiisini pinngortitamit nungukkuminaatsut, ingammik puisit orsuanni katersuuttartut. Taamaattumik POP-it puisinut sunniutigisinnaasai ilisimatusarfigineqarsimapput. Nannuni annertuumik POP-eqarpat kinguaassiutai pissusissarinngisaminnik iluseqalersinnaapput, naartui erlaviilu ajoquserneqarsinnaapput, aamma nappaatinut akiuussutissakinnerulersinnaapput.

Ernumassutigineqarpoq nannut toqunartortalinnik ima ajoquserneqarsinnaatigisut, allaat piaqqiorluarsinnaanerat annikillisinnaasoq imaluunniit silap pissusiata allanngornerata kingunerinut iluamik naleqqussarsinnaanavianngitsut.  Danmarkimi Avatangiisinut Misissuiveqarfiup (Danmarks Miljøundersøgelser) nunat issittuni avatangiisinut immikkoortoqarfiata (Afdeling for Arktisk Miljø) Pinngortitaleriffik kalaallillu piniartut suleqatigalugit 1980-ikkunnili tunumi nannut annertuumik mingutsitaanerat misissorsimavaat. Tamaani nannut Barentshavemiittullu Karahavemiitullu (Ruslandip kitaata-tungaa) peqatigalugit nunarsuarmi mingutitsinermik eqqugaanerpaapput. Tunumi mingutitsinerup kinguneri ilaatigut nannut saarnatigut aammalu kinguaassiutaasa angissusaasa allanngorsinnaanerisigut takuneqarsinnaapput.

Piffissami 1991-2000 (n=145) aamma 2001-2005 (n=148) 293-it Qaanaap Upernaviullu kommunianni nannutaasimasut.

Kalaallit Nunaata nannut pillugit nunat tamalaat suleqatigivaat, tamanna pisariaqarpoq tamatigut nunat arlallit tikeqattaartarmatigit. 1973-imi nunat nanoqarfiusut nunat tamalaat nanunik illersuinissaq pillugu isumaqatigiissummik sanapput. Isumaqatigiissut taanna Oslomi 1981-imi atortussanngortinneqarpoq. The World Conservation Unionimullu atasumik nanunik immikkut ilisimasalinnik nunanit tamalaaneersunit suleqatigiittussanik pilersitsisoqarpoq (Den internationale Isbjørnespecialistgruppe), tassanilu uumasoqatigiiaanik nakkutiginninnerit misissuinerillu suliarineqartarput.

Namminersorlutik Oqartussat pisuussutinik uumassusilinnik pisassiissutit agguaallugillu ingerlatsinikkut akisussaaffigai. 1993-imilli Naalakkersuisut piniarnermik nalunaarsuiffik Piniarneq nalunaarsuiffigivaat.

Piniarnermik pisassiissutinillu agguaassinernut apeqqutit Aalisarnermik, Piniarnermik Nunalerinermillu Naalakkersuisoqarfimmut apuunneqartassapput.

Nanu nalullaqqeqaaq kilometererpassuillu imarmi nalussinnaalluni. Assiliisoq: F. R. Merkel.

Nannunik misissuineq

2012-imi januaarip ulluisa aallaqqaataaniit nannunniat tamarmik nannuttamit oqamernganik kigutaanillu misissugassanik tunniussisasalissapput.

Qanoq?

Oqaq: Oqqap nuuanit ilanngarsiit (1 x ca. 0.5 cm miss.) (Fig. 1 & Fig. 2)

Kigut: Tulorissap tunuaniittoq kigutinnguaq savimmik ukusartumik aalatillugu peeruk. Kigutip manngua napinaveersaaruk. (Fig. 1, 3 & 4)

Oqamineq kigullu ruujorimut taratsumik imalimmut ikineqassapput. (Fig. 5)

Ruujori similluarneqassaaq taannalu imai ilanngullugit kommunimi inuussuti ssarsiuti nut siunnersorti mut tunniunneqassalluni.

Takuss.1: Piniartut nannup oqaata nuuanit kipisissapput aammattaarlu kigut tulorissap tunua-tungaaniittoq peerlugu ilanngutissallugu.

 

Takuss.2: Nannup oqaata nuua kipineqassaaq (missingerlugu 1×0,5 cm)

 

Takuss.3: Tulorissap tunuaniittoq kigut mikisoq savimmik ukusartumik nuuatigut nammineq kaanngarnissaata tungaanut naqillugu peerneqassaaq. Manngua napinnginnissaa sianigalugu.

 

Fig. 4: Kigut mikisoq ima isikkoqarpoq.

 

Fig. 5: Kigut oqqallu nuua tigusat igalaaminermut tarajulimmik imitalimmut ikineqassapput, kommunimilu inuussutissarsiutitigut siunnersortimut tunniunneqarlutik.

 

Pisanik immersuiffissaq eqqaamagiuk

Nannunniarneq pillugu paasissutissanik immersuiffissap immersornissaa kommunennilu inuussutissarsiutitigut siunnersortimut tunniunnissaa eqqaamajuk. Taassuma kingorna kommunevit misissugassaq paasissutissanik immersuiffissallu kopiia Pinngortitaleriffimmut nassiutissavaat una adresse atorlugu:

Pinngortitaleriffik
”Nanumit tigusaq”

Postboks 570
3900 Nuuk

Pisanik nalunaarsuiffivik (original) Namminersorlutik Oqartussani Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfimmut nassiunneqartuaannassaaq.

 Apeqqutissaqarpit?

Arlaannik nannunit tigusanut tunngasumik apeqqutissaqaruit Pinngortitaleriffik saaffigisinnaavat.

Sooq nannunit tigusisoqartarpa?

Nannut qanoq ukioqqortutiginersut aamma nanoqatigiit tamarmiusut ukiuisa agguataarneqarnerat nanoqatigiit qanoq innerannik oqaluuttuutissagaatigut kigummit misissugassat takutissavaat. Oqqamit misissugassat DNA-vi misissueqqissaarfigineqassapput, taamaalillutik nanoqatigiikkuutaat qanoq imminnut attuumassuteqarnersut ilisimatusartut paasisinnaaniassammassuk. Misissugassat aamma Qimusseriarsuarmi aamma Kane Basin-imi nannut qanoq amerlatiginnerannik naatsorsuinernut ilanngunneqassapput, nanoqatigiit tamakku Nunavullu avillugit pisuussutigaavut uumassusillit.

Misissuinerit uanittaaq atuakkit: Nannut nunanit tamalaaneersunit qitiutinneqartut

Nannut pillugit allaaserisanik atuarit: